Doktoritöö eesmärgiks oli hinnata alkoholile kehtestatud keskmise
aktsiisimaksumäära optimaalset taset, et korrigeerida alkoholi
tarbimisest tingitud välismõjusid ja koguda tulusid valitsusele.
Doktorandi hinnangul tuleks kaaluda kuni 200 protsendilist
alkoholimaksude tõusu. Uuringust lähtuvalt tuleks valitsusel suunata
alkoholimaksult teenitud tulu edasi tervishoidu või elanike maksumäära
alandamisesse, selgitas Saar neljapäeval Eesti Pangas esinedes. Lisaks
on maksutõus soovitatav isegi juhul, kui see toob kaasa olulise kasvu
maksusüsteemi administratiivkuludes.
Samas väheneb Saare hinnangul maksude tõstmine tõttu ka alkoholi
tarbimine seniselt 9,6 liitrilt puhtalt alkoholilt elaniku kohta
seitsmele liitrile.
Hinnangu kujundamisel on autor ka arvesse võtnud alkoholitarbimisest
põhjustatud haigusi ja kulutusi haiguste raviks, alkoholijoobes
tekitatud liiklusõnnetustest ning kuritegevusest põhjustatud varalist
kahju.
Doktoritöös on autor võtnud arvesse täieliku konkurentsi tingimusi ja
ratsionaalselt käituvaid tarbijaid ning arvutustes on kasutatud keskmist
maksumäära. Saare sõnul uuringusse raske tuua eraldi sisse illegaalse
alkoholi mõjusid. Samuti pole kulukategooriatesse arvestatud töötuse
mõju alkoholi tarbimisele.
Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris neljapäevasel valitsuse
pressikonverentsil et, tema ei kujuta nii kallist alkoholi ette.
"Ma arvan, et see oli intellektuaalselt ja matemaatiliselt väga huvitav
optimeerimise ülesanne mida noor inimene lahendas, aga elu ei ole alati
matemaatilistesse mudelitesse lõpmatult tõlgendatav," lisas Ligi. "Mina
muidugi alkoholiaktsiisi praeguse taseme eest ei võitle."
Uuring on koostatud valdavalt 2009. aasta andmete baasil.
BNS
