EAS-i juhatuse liikme Taavi Lauri sõnul mõjutasid sihtasutuse jagatavad toetused oluliselt Eesti ettevõtlusmaastikku, kuhu on kümne aasta jooksul suunatud üle miljardi euro. "2007.–2013. aastat jääb iseloomustama väga suur hulk erinevaid EAS-i kliente. Toetuse saaja võis olla alustav ettevõte ühe töötajaga ning samal ajal ka Eesti kõige suurem eksportöör. Ettevõtjatel oli raske orienteeruda erinevate toetuste vahel. Sellest tulenevalt peab EAS-i edasine tegevus keskenduma senisest rohkem teavitustööle ja ettevõtjate sisulisele nõustamisele," selgitas Laur.
EAS soovitab ministeeriumitel muuta innovatsioonialase koostöö hoogustamiseks toetuste ja teenuste sisu. Näiteks on oluline teadusasutuste ja ettevõtjate vaheline tihedam koostöö, mille tulemusi oleks võimalik turule viia. Ekspordi kasvu toetamiseks tuleb EAS-il endal hoogustada ekspordinõunike teenuseid.
EAS-i strateeg Tanel Rebane tõdes, et kõige mõjusamad olid tööstustehnoloogia investeeringu-, stardi- ja teadmiste ning oskuste arendamise toetused. "Tehnoloogiainvesteeringu meede on positiivset mõju avaldanud paljudele ettevõtete majandusnäitajatele, millest olulisemad on tootlikkus ja tööhõive. Kõige vähem mõju avaldasid eelmisel perioodil innovatsiooni- ja eksporditoetused," ütles Rebane.
Taavi Laur võttis kokku, et vaatamata suurele hulgale meetmetele on EAS töötanud efektiivselt.
Ettevõtlustoetuste vahehindamine viidi läbi teistkordselt. Uuringus analüüsiti ettevõtete käekäiku ja võrreldi tulemusi toetust mitte saanud ettevõtetega. Lisaks uuriti ettevõtjate arvamust toetuste rolli ja olulisuse kohta ning küsiti soovitusi uute meetmete väljatöötamiseks.
