„Uus kord on senisest lihtsam. Tööandja auto eratarbeks kasutamise korral tasutavad maksud hakkavad sõltuma üksnes auto võimsusest ja vanusest ning sõidupäevikut ei ole tarvis pidada,“ ütles rahandusminister Sven Sester.
Eelnõu kohaselt asendatakse kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Kui sõiduauto on üle viie aasta vana, vähendatakse erisoodustuse hinda täiendavalt 25 protsenti. Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad u 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest.
Kuna sõidupäeviku pidamine on ettevõtjale ajamahukas ning maksuhaldurile raskesti kontrollitav, on eelnõus ettepanek kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.
Sõiduautosid, mille kasutamist erasõitudeks tööandja ei võimalda, ei maksustata erisoodustusega kaasnevate maksude ja käibemaksuga ka pärast seaduse muutmist. Selliste autode puhul peab tööandja tagama, et neid ei kasutata ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil ning maksu- ja tolliamet annab selle kohta välja soovitusliku juhendi. Lisaks näeb eelnõu ette, et kui ettevõtte sõiduauto kasutamine isiklikeks sõitudeks on välistatud, kantakse selle kohta märge liiklusregistrisse. Sama reeglit rakendatakse ka avalikule sektorile kuuluvate sõiduautode suhtes.
Kaubikute osas on ettepanek võimaldada ettevõtetel vabatahtlikult kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses. Hetkel kehtib neile turupõhine omatarbe ja töötajale antava hüve maksustamine, mis võib olla maksuarvestuslikult keeruline ja koormav.
Uus kord on enamiku autode puhul soodsam kui senine fikseeritud erisoodustuse maksumusest lähtuv maksukoormus. Rahandusministeerium ootab süsteemi lihtsustamise järel eeskätt ettevõtjate käitumuslikku muutust, mis tasandab vähemlaekumise riigieelarvesse.
