"Kogu pargist on uute autode aastase müügi osakaal praegu alla kolme protsendi, seda on kindlasti vähe, et peatada pargi vananemine. Kui uute autode import jõuab tasemele 25 000 – 30 000 autot aastas ning kasutatud autode import jääb sellest tasemest allapoole, on oodata Eesti autopargi keskmise vanuse vähenemist ja pargi reaalset uuenemist," kommenteeris praegust seisu AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat. Autopargi keskmise vanuse vähenemist uute sõiduautode müügi järsu kasvu najal pole lähiajal Eesti elanike majanduslike võimaluste juures aga näha.
Selle aasta esimese kümne kuuga on Maanteeameti andmetel arvele võetud 42 762 sõiduautot, neist 17 116 sõidukit ehk 40 protsenti on uued. Senise müügitempo jätkudes ületatakse tänavu ilmselt üsna napilt 20 000 uue auto piir, mis mullu jäi kätte saamata. Sellegipoolest pole see piisav, et vähendada Eestis registreeritud sõiduautode keskmist vanust, milleks eelmisel aastal AMTEL-i hinnangul oli 13,9 aastat.
«Meie hinnangul on 20 000 uue sõiduki graafik Eestile väga mõistlik ja jõukohane tase – Euroopa Liidus müüakse keskmiselt 1000 elaniku kohta 24 uut sõidukit, Eestis 15 ehk see vastab meie jõukusele,» selgitas Swedbanki autosektori juht Marko Kiisa. Sillat usub samas, et uute autode osakaal hakkab siiski tasapisi kasvama, kuna kasutatud autode Eestisse toomine hakkab lähiajal kahel olulise teguri mõjul vähenema. «Eesti autopark hakkab jõudma mõistliku mahu piirini. Oktoobri lõpu seisuga oli 1000 elaniku kohta 480 autot, mida on rohkem kui Euroopa Liidu keskmine,» märkis ta.
Teiseks põhjuseks on AMTEL-i tegevjuhi sõnul Tarbijakaitseameti, Maksu- ja Tolliameti ning Maanteeameti töö tarbijate harimisel ja informeerimisel kasutatud autode ostmise asjus, samuti maksuameti töö maksupettuste piiramiseks samas valdkonnas. «Tarbija hakkab vähehaaval aru saama, et ohutum on osta Eesti ajalooga autot, ning infot osatakse samuti juba küsida ja otsida,» ütles Sillat, lisades, et Eesti kasutatud autode turgu peaks arenenud autoturgude eeskujul hakkama toitma kohalik uute autode müük. «See oleks teise ringi ostjale turvalisem, pettuste oht oleks oluliselt väiksem ning riigitulu suurem,» loetles ta eeliseid.
Ka Kiisa näeb turu korrastumisel positiivseid muutusi, jagades Sillati usku, et lähiajal on oodata uute autode osakaalu kasvu. «Üha enam autoostjaid seisab silmitsi vältimatu vajadusega vana sõiduk välja vahetada. Uus sõiduk on aga üha ratsionaalsemalt käituvate autoostjate valik: sellel on ennustatavad ülalpidamiskulud, garantii ja ökonoomsem mootor,» leidis Swedbanki autosektori juht.
Nii uusi kui ka kasutatud sõiduautosid müüva Amserv Auto juhatuse liige Margus Nõmmik ütles, et autopargi uuenemisele võib kaasa aidata ka üha suurenev huvi kuni paari aasta vanuste kasutatud autode vastu. «Ostja saab sama raha eest parema varustusega auto ja liisingtingimused on üldjuhul samad, mis täiesti uue sõiduauto puhul,» ütles ta.
Sillat leiab, et Eesti autoparki mõjutavad oluliselt ka riigi otsused ning kui Rahandusministeeriumi firmaautode käibemaksu puudutavad ettepanekud oleks jõustunud, oleks kasutatud autode müük hakanud ilmselt jõudsalt kasvama. «Autopark oleks hakanud kiirendatud tempos vananema ja vähehaaval n-ö leedustuma – oleks kinnistunud Euroopa Liidu autoprügikasti staatus,» leidis AMTEL-i tegevjuht.
Kiisa märkis, et kuue-seitsme aastane tagune rekordsuur automüük oli tegelikult osa ülekuumenenud jaekaubandusest ja majandusest laiemalt. «Praegu ei viita miski, et see peaks korduma,» lausus ta.
