Eesti elektritootmine langes oktoobris aastaga 16 protsenti
Elektri tarbimine langes eelmisel kuul aastataguse ajaga võrreldes neli protsenti 722 gigavatt-tunnini. Oktoobris tarbitud elektrist viiendiku moodustas taastuvenergiast toodetud elekter, teatas elektrivõrgu süsteemioperaator Elering.
Mittetaastuvatest allikatest toodeti elektrit möödunud kuul viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal ehk 653 gigavatt-tundi, kuid taastuvenergiast toodetud elektri kogus kasvas nelja protsendi võrra 162 gigavatt-tunnini.
Sealhulgas toodeti tuuleenergiast elektrit 17 protsenti rohkem kui möödunud aasta oktoobris ehk 71 gigavatt-tundi. Biomassist ja -gaasist toodeti oktoobris elektrit 89 gigavatt-tundi, toodangu maht langes aastatagusega võrreldes kolme protsendi võrra.
Lätis langes elektri tootmine ja tarbimine sarnaselt Eestile, aastases võrdluses toodeti 38 protsenti vähem ehk 384 gigavatt-tundi ja tarbiti kaks protsenti vähem ehk 621 gigavatt-tundi elektrit. Leedus seevastu kasvas tootmine 30 protsenti 337 gigavatt-tunnini ja tarbimine 16 protsendi võrra ühe teravatt-tunnini. Tervikuna jäi Baltikum oktoobris defitsiiti ehk kokku tarbiti 841 gigavatt-tundi rohkem elektrienergiat kui toodeti, lisas Elering.
Põhjamaade elektribilanss oli oktoobris Norra ja Rootsi ülejäägist tulenevalt positiivne – kokku toodeti 1,2 teravatt-tundi rohkem elektrit kui tarbiti. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes nii tootmine kui tarbimine kasvasid või jäid samaks kõikides Põhjamaade riikides.
Möödunud aasta oktoobriga võrreldes imporditi Eestisse peaaegu kaks korda rohkem elektrit ehk 363 gigavatt-tundi, millest enamuse moodustas import Soomest. Eksport kasvas 13 protsendi võrra 463 gigavatt-tunnini ja põhiosa sellest liikus Lätti.