Jaanuarikuu üldteenuse hinna arvutamine on näidanud, et kehtiv üldteenuse hinnaregulatsioon on ebaõiglane, kuna pakkujad liidavad kliendipõhised teeninduskulud kilovatt-tunni hinnale hoopis mahupõhiselt, ütles Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan.
"Probleemikoht peitubki selles, et kuigi üldteenuse hinnastamise regulatsioon kohustab üldteenuse pakkujaid täna liitma teeninduskulud kilovatt-tunni hinda, on need tegelikult kliendi, mitte aga müügimahu põhised," kirjutab Agan ettevõte blogis. "Lihtsustatult öeldes – üldteenuse pakkuja teeninduskulu ei mõjuta see, kas klient tarbib ühes kuus 100 kilovatt-tundi või 300 kilovatt-tundi."
Seega tekitab tänane üldteenuse arvutusmetoodika Agana sõnul ebavõrdse olukorra, kus 300 kilovatt-tundi tarbiv üldteenuse klient maksab mitmekordselt kinni 100 kilovatt-tundi tarbiva kliendi teeninduskulud.
Üldteenuse hind sõltub kahest osast: elektrienergiahinnast ja kliendi teenindamiseks tehtud kulust, mis hõlmavad näiteks klienditeeninduse kanalite tööshoidmist, arveldust ja kõigeks selleks vajalikke infosüsteeme.
Üldteenuse osutamise kulude puhul ei ole tegelikult oluline kui palju üks või teine klient elektrit tarbib, kuna see kulu on võrdne iga kliendi puhul, kirjutab Agan. "Häda on aga selles, et üldteenuse osutajal tuleb liita teeninduskulud kilovatt-tunni hinnale. Siit sünnib aga ebavõrdus, kus erinevate tarbimismahuga kliendid maksavad teeninduse eest erinevalt, kuigi kulud neile on samasuured."
Eesti Energia hinnangul ei saa sellist olukorda pidada võrdseks kohtlemiseks ja olukorra lahenduseks oleks regulatsiooni muutmine nõnda, et üldteenuse kliendid maksaks võrdselt ühesugust teenindustasu ja eraldi vastavalt tarbimiskogusele elektrienergia eest.
Jaanuaris jäi üldteenusele umbes 35 protsenti Eesti tarbimiskohtadest.
