Üldhinnang Eestis tegutsevate tootmisettevõtete tootmisjuhtimise alase
teadlikkuse, kasutusel olevate võtete ja üldise küpsusastme kohta on
keskpärane, kuna suur hulk tootmisettevõtteid ei ole süstemaatiliselt
tegelenud tootmisjuhtimise korraldamisega.
Töötleva tööstuse osatähtsus Eesti sisemajanduse koguproduktis ja
ekspordis on väga suur: Statistikaameti andmeil oli 2009. aasta seisuga
tegutses töötlevas tööstuses 23,7% kõikidest tööga hõivatud inimestest
Eestis. 2010. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted kaupu 4,9
miljardi euro eest, mis andis üle poole Eesti koguekspordist. Ometi on
Eesti tootmisettevõtete tootlikkus ja tootmissüsteemi efektiivsus
märkimisväärselt madalam kui Euroopas keskmiselt. Eesti ettevõtted on
oma lisandväärtuselt Euroopa ühed madalamad.
„Uuringust selgus, et enamik ettevõtjatest hindab tootmisjuhtimise taset
oma ettevõttes keskpäraseks, neil esineb märkimisväärseid puudusi
tootmisprotsessi jälgimise ja tootmisseadmete ressursi efektiivse
kasutamisega. Ka hinnatakse oma teadmisi paiguti paremaks kui uuringu
tulemused järeldada lubavad,“ kommenteeris EASi ettevõtete võimekuse
direktor Pille-Liis Kello. „Teadmistest jääb puudu just erinevate
metoodikate ja nende eesmärgipärase rakendamise osas, mille põhjuseks on
ilmselt puudulik eriharidus, vähene täienduskoolitus ja napp
eestikeelne erialane kirjandus,“ lisas Kello.
„Tootmisprotsessi tervikefektiivsusest puudub ülevaade, fookus on
eelkõige töötajate efektiivsuse mõõtmisel, samuti ei kaasata inimesi
parendustegevustesse piisaval määral,“ kommenteeris uuringut läbi viinud
Kristjan Gans. „Murekohaks on haridus: tootmisjuhtimist ei õpetata
ettevõtete hinnangul vajalikul tasemel ei üli- ega kutsekoolides,“ tõdes
Gans.
Ettevõtted hindasid läbitud koolituste ja valdkondliku konsultatsiooni
kvaliteeti pigem madalaks. Uuringust selgus ka, et üle 60% ettevõtetest
ei kaasa eesmärkide saavutamisse kõiki töötajaid. Olulisimaks eesmärgiks
peetakse kõrge kvaliteedi saavutamist.
EAS
