Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes oli maksebilansi jooksevkonto puudujääk 1,2 protsenti SKP suhtes. See on küllaltki lähedane eelmise aasta näitajale, kui aasta kokkuvõttes kujunes puudujäägi suuruseks 1,8 protsenti SKP suhtes, teatas Eesti Pank.
"Jooksevkonto puudujääk viitab taas tõsiasjale, et välisnõudlus on sellel aastal olnud tagasihoidlik ja majanduskasv sisenõudlusel põhinev," ütles Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.
Selle aasta kolmanda kvartali jooksul muutus eelmise aasta sama ajaga võrreldes kõige enam kaupade ja teenuste konto ülejääk, mis vähenes eelmise aasta 5 protsendilt SKP suhtes tänavu 2 protsendini. Selle muutuse taga on suurenenud investeerimisaktiivsus, mis üldjuhul halvendab välistasakaalu.
Rahapaigutused põhivarasse ja varudesse olid selle aasta kolmandas kvartalis jooksevhindades 14 protsenti suuremad kui aasta varem. Pikemat ettevaadet ja majanduse kasvupotentsiaali suurendamise vajadust silmas pidades on investeerimisaktiivsuse suurenemine tervitatav. Selle aasta esimesel poolel oli investeeringute kasv aga murettekitavalt aeglane, märkis Saarniit.
Kuna praegu on Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveperioodi viimane aasta, siis on valitsusele laekuvad kapitalisiirded kogu aasta jooksul olnud ligi viiendiku võrra väiksemad kui aasta tagasi. See on samuti halvendanud välistasakaalu.
Erakapitali vood muutusid vähe. Nagu ka varem, taasinvesteeriti ka selle aasta kolmandas kvartalis enamik välisinvestoritele kuuluvate äriühingute poolt teenitud kasumist ning jätkus välisvõlgnevuse vähendamine.
Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute ja SKP suhe kvartali jooksul veidi kasvas ning moodustas septembri lõpu seisuga 87 protsenti. Kuna samal ajal välisvõlgnevuse vähenemine jätkus, jäi kogu netoinvesteerimispositsioon praktiliselt muutumatuks ning moodustas -52 protsenti SKP-st.
