11.03.2015 Kolmapäev

Eesti jooksevkonto puudujääk vähenes mullu peaaegu olematuks

Maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli möödunud aastal 10 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 0,1 protsenti sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, ülemöödunud aastal jooksevkonto puudujääk veel 211 miljonit eurot.

Andres Saarniit, Eesti Panga ökonomist
Andres Saarniit, Eesti Panga ökonomist Foto: Eesti Pank

"Kaupade ja teenuste väljaveo kasv möödunud aasta lõpukuudel kiirenes eelnevate kvartalitega võrreldes, kuid kaubagrupiti oli areng erinev. Ehkki näiteks piimatoodete väljavedu oli möödunud aasta viimases kvartalis ligikaudu 30 protsenti väiksem kui aasta varem, püsis kaupade väljaveo kasv keskmiselt 3–4 protsenti juures. Kasv oli positiivne hoolimata sellest, et ekspordihinnad langesid 3,7 protsenti," ütles Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit pressiteate vahendusel.

Kaupade ekspordi kasvu toetas märkimisväärselt vahenduskaupade netoekspordi suurenemine. Teenuste väljaveo kasv püsis eelmise aasta lõpukuudel samuti tempokas, peamiselt meretranspordi muude veoteenuste ja ehitusteenuste kasvu toel. Kaupade ja teenuste konto oli möödunud aasta viimases kvartalis endiselt ülejäägis ning kogu maksebilansi jooksevkonto pöördus samuti ülejääki.

Kui jooksevkonto puudujääk moodustas 2013. aastal –1,1 protsenti SKPst, siis möödunud aasta kokkuvõttes kahanes see väga väikeseks. Jooksevkonto puudujääk vähenes enim tänu teenuste väljaveo kiirenemisele. Sisenõudluse kasv oli teist aastat järjest ettevõtete väheneva investeerimisaktiivsuse tõttu tagasihoidlik, mis kärpis impordi kasvu ja toetas seeläbi jooksevkonto tasakaalustumist.

Tasakaalulähedane jooksevkonto ei eelda kapitali aktiivset liikumist maksebilansi finantskonto poolel, kuna investeeringuteks ei ole vaja hankida välismaalt lisaraha. Tehingute käive ehk raha sisse- ja väljavool oli aga mullu isegi suurem kui 2013. aastal, ilmselt likviidsusjuhtimise ja finantsinvesteeringute alal tehtud otsuste tõttu. Raha sisse- ja väljavoolu kiirenemine ei mõjutanud aasta kokkuvõttes aga oluliselt investeerimisaktiivsust erasektoris. Eesti majandus oli 2014. aastal, nii nagu 2013. aastalgi netolaenuandja ning selle maht oli mõlemal aastal umbes sama suur. Netovälisvõla positsioon suurenes aasta lõpuks ligikaudu miinus 9 protsentini SKP suhtes.

Eesti majanduse välistasakaal mullu seega paranes, nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni peamiste näitajate arvestuses.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255