"Plaanime põllumajandusministeeriumiga koostöös oma GMO-de keskkonda viimise seadusesse sisse tuua GMO-de kasvatamist piiravad või kasvatamisest keeldumise alused ning jätkame senist teaduslikku juhtumipõhist lähemist," ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi BNS-ile.
"Praegu on Euroopa Liidus kasvatamiseks lubatud ainult üks GMO mais MON810. Eestis hetkel ei kasvatata ega tehta põllukatseid GMO-dega ning MON810 kasvatamisel ei ole ka mõtet, sest sellist kahjurit, mille suhtes see mais resistentne on, Eestis ei leidu," lisas ta.
Euroopa Komisjon võttis vastu ettepaneku vaadata läbi geneetiliselt muundatud organismide kasutamist käsitlev otsustusprotsess Euroopa Liidus, et anda liikmesriikidele selles küsimuses suurem sõnaõigus ning võimaldada neil vabamalt otsustada EL-is lubatud GMO-de toidus või loomasöödas kasutamise üle oma territooriumil, teatas Komisjon kolmapäeval.
Praegu hindab geneetiliselt muundatud toidu ja sööda turule laskmist Euroopa toiduohutusamet (EFSA), kui ameti hinnangul on toode tervisele ja keskkonnale ohutu, siis hääletatakse selle poolt vastavas komitees või kui seal jäädakse erapooletuks, siis apellatsioonikomitees. Kui ka selles konkreetset vastust liikmesriikidelt ei saada, siis antakse GMO-le lihtsalt luba. Komisjon juhtis tähelepanu asjaolule, et siiani ei ole liikmesriigid komiteedes kunagi arvamust avaldanud. Selleks, et liikmesriigid, mis on ikkagi vastu lubade andmisele, saaksid GMO keelustada, uut korda rakendada soovitaksegi.
Uue plaani kohaselt jääb praegune hindamiskord alles, kuid kui Euroopa Liidu tasemel on luba geneetiliselt muundatud tootele antud, siis võib liikmesriik eraldi põhjendades toote siiski keelustada. Põhjendustena ei sobi aga tervislikud või keskkonnaga seotud põhjendused, sest seda on juba EFSA hinnanud. Samuti peavad keelu põhjendused järgima siseturu reegleid, selgub Komisjoni teavitusest.
Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid 2015. aasta märtsis kokku geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitleva EL-i õigusraamistiku muutmises, et võimaldada liikmesriikidel piirata GMO-de kasvatamist või selle keelata. Teatises jõutakse järeldusele, et liikmesriikide otsustusvõimalusi on vaja veelgi laiendada.
Praegu on Euroopa Liidus lubatud kokku 58 geneetiliselt muundatud toitu ja sööta. Geneetilistelt muundatud toidu osakaal on väike, kuid rohkem kui 60 protsenti EL-i vajadusest kariloomadele ettenähtud taimsete valkude järele täidetakse soja ja sojajahu impordiga kolmandatest riikidest, kus GMO-de kasvatamine on laialt levinud.
