Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri arvates on positiivne,
et konkurentsivõime hinnangu aluseks olevate tegurite lõikes on Eesti
seis paranenud seni nõrgimaks kohaks olevate tegurite arvestuses - äri
arengutaseme ja eriti innovatsioonivõimekuse poolest. Seda on
soodustanud näiteks ettevõtete teadus- ja arendustegeuvse
investeeringute ning patenteerimise kasv.
Murettekitavana selgub raportist, et Eesti ettevõtjatele on tulevikku
vaatavalt suurimaks probleemiks saanud sobivate oskuste-teadmistega
tööjõu kättesaadavus, seda samas üldise jätkuva kõrge tööpuuduse
tingimustes. Märkimisväärne on seejuures ettevõtjate osatähtsuse kasv,
kes vajaliku tööjõu leidmist suurimaks konkurentsivõime takistuseks
peavad – eelmise aasta 12%-lt tänavu 20%-ni.
Eesti on jõudnud sellisele arengutasemele, kust edasiliikumisel hakkab
inimkapital ja innovaatilisus omandama suurimat kaalu. “Võime tunda küll
teatavat rahulolu selle üle, et oleme liikunud edasi keerukama ja
innovaatilisema äritegevuse suunas,“ lisas Vitsur. „Kuid samas peame
mõistma, et raskused kvalifitseeritud tööjõuga võivad siin kujuneda
lähiaastatel ületamatuks takistuseks meie jätkuvale edenemisele ning
halvemal juhul meie koostööle innovaatiliste Põhjamaadega.”
Lähinaabritest tasub tähele panna Soome edenemist globaalses pingereas.
Soome on teinud üldiselt üsna staatilisena püsivas esikümnes kiire hüppe
seitsmendalt kohalt neljandaks. See on tulnud eelkõige seniste
tugevuste - inimkapitali, hariduse taseme ja tehnoloogilise küpsuse –
alal jätkuvate edusammude baasil.
Balti riikide hulgas hoiab esikohta jätkuvalt Eesti, seljatades 44. ja
64. kohal olevad Leedu ja Läti. Samas Leedu on järjekindlalt ülespoole
liikumas ning Läti on suutnud langemise peatada.
WEF avaldab riikide globaalse konkurentsivõime pingerida 32.korda.
Raport on maailmas omataoliste seas üks esinduslikumaid, hõlmates kokku
142 riiki. Raporti ja pingerea metoodika tugineb majandusteadlaste
Jeffrey Sachs’i ja Michael Porter’i (USA) konkurentsivõime käsitlusele.
Eesti Arengufond
