„Uuringutulemused näitavad, et euroala SKT eeldatav kasv tuleb tänavu
vaid 1,5%, tuleval aastal aga 1,7%, mis on palju aeglasem tempo kui
majandustsükli praeguses faasis nägema on harjutud,“ märkis
Ernst&Young ASi partner Ivar Kiigemägi. „Nagu ka mullu, tuleb SKT
kasv peamiselt ekspordist, kuna maailmamajandus jääb endiselt
elujõuliseks – seda eelkõige arenevate turgude ja USA toel. Siiski
seisab eurotsoon silmitsi selliste keerukate probleemidega nagu
riigivõlad, poliitiline ebastabiilsus ja hinnatõusud ning selline
majanduskliima pidurdab jätkuvalt äriinvesteeringuid ja sellest
tulenevalt uute töökohtade loomist.“
Tallinnas Eurozone Forecasti tulemusi kommenteerimas käinud Oxford
Economicsi makromajanduse uuringute direktor Scott Livermore’i sõnul
kujuneb euroala uusim riik Eesti järgmiseks neljaks aastaks bloki kõige
tugevamaks tegijaks. „See, et erasektoris kaks aastat reaalpalkasid ja
hindu langetati, lisaks veel sügavad kärped riigisektoris, on andnud
Eesti konkurentsivõimele tugeva süsti, tuues kaasa ekspordi jõulise
taastumise,“ märkis Livemore. „Ekspordibuum lükkab Eesti SKT kasvu
tänavu üle 4% ja pole kahtlust, et eurotsooniga liitumine on eestlaste
tarbijausaldusele head mõju avaldanud.“
Euroala tänaseks suurimaks probleemiks on uuringu andmetel järsult
kasvanud inflatsioon, mis Scott Livemore’i sõnul on hoogu võtmas ka
Eestis. Veebruaris tõusis euroala inflatsioonitase juba 2,4%ni.
Uuringu hinnangul võib eurotsooni majanduse haprale taastumisele
ohtlikuks osutuda ka käesoleva nädala lõpus ees ootav intressimäärade
kergitamine, mille idee on inflatsiooni vaos hoida. „Intressimäärade
tõstmine reaktsioonina toormehindadest aetud üldisele inflatsioonile
oleks poliitiline viga, mis võiks kahjustada SKT kasvu. Me ei näe mingit
vajadust, miks Euroopa Keskpank peaks sellise sammu astuma,“ selgitas
Ivar Kiigemägi. „Prognoosi kohaselt langeb inflatsioon 2012. aastal
taas alla 2% – sest naftahinnad hakkavad tagasi kukkuma, toiduainete
hinnad pöörduvad tagasi normaalsetele tasemetele ning 2011. aasta
alguses kergitatud käibemaksumäärade mõju kaob.“
Jonnakalt kõrge püsib kogu piirkonnas ka töötus. Isegi aastaks 2015
ennustab EEF töötute arvuks ligikaudu 14 miljonit, mis on jätkuvalt
kõvasti üle 2007. aasta taseme.
Uuringu andmetel jääb Eestis eratarbimise taastumine aeglasemaks ja seda
takistab endiselt kõrge töötusmäär (2010. aasta 4. kvartalis 13,6 %).
Olles mullu 2% võrra kahanenud, kasvab tarbimine tänavu uuringu
kohaselt 3,5%. Tugevast ekspordist ja investeeringutest ajendatud tõus
aitab edaspidi tööpuudust kärpida – mulluse 17 % juurest väheneb töötus
tänavu 15%ni ning jätkab langevas tempos. Selle tulemusel tõuseb
tarbimine omakorda 2012-2015 aastal juba kuni 4,5% aasta kohta.
Sellegipoolest jääb tarbimine 2015. aastal kriisieelsele perioodile
tuntavalt alla.
Eeldades, et Jaapani tuumakriis saadakse kontrolli alla, ei tohiks
uurijate arvates hiljuti toimunud katastroofide mõju eurotsoonile
oluliselt tuntav olla. Ühe suurema riskina eurotsooni majandusele märgib
uuring aga Lähis-Ida kriisi võimalikku halvenemist.
Kui olukord jääb stabiilseks, hakkavad naftabarreli hinnad käesoleva
aasta lõpuks praeguse 110-115 dollari tasemelt järk-järgult 95 dollari
suunas langema. Siiski hoiatavad analüütikud, et Lähis-Idas lahvatanud
pinged kujutavad endast märkimisväärset ohtu nii euroala SKT kasvule kui
inflatsioonile ning olukorra halvenemine võib kaasa tuua märkimisväärse
riskide ümberhindamise finantsturgudel.
„Kui aktsiahinnad hakkaksid kiires tempos kukkuma ning võlakirjade
riskikindlustuse summad kasvaksid, päädiksid need sündmused
riigivõlakriisi uue eskaleerumisega. Kuigi meie hinnangul on sellise
stsenaariumi tekkimise tõenäosus suhteliselt väike, on viimased arengud
Portugalis murettekitavad ning tagajärjed oleksid väga tõsised,“ rääkis
Ivar Kiigemägi.
Lisaks sellele peavad mitmed eurotsooni liikmesriigid võitlema
eelarvekärbete ja kasinusmeetmete rakendamise vastu. „Valitsused
alahindavad praegu eelarvekärbete negatiivset mõju kasvule,“ märkis
Kiigemägi. „Sellisel määral ja nii paljudes riikides korraga ei ole
eelarvekärpeid veel kunagi teostatud ning isegi meie suhteliselt
ettevaatlikud hinnangud negatiivse mõju kohta kasvule võivad siin
osutuda liialt optimistlikeks.“
Ernst&Young
