I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.
SKP deflaatori kasv, mis iseloomustab kogu majanduse hinna- ja mahuindeksite koosmõju, aeglustus I kvartalis 4,1%-ni ning seetõttu aeglustus ka SKP kasv jooksevhindades 2,6%-ni.
Positiivselt mõjutas SKP-d 2014. aasta I kvartalis enim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, mäetööstuse, avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala lisandväärtuse suurenemine.
2014. aasta I kvartalis oli sarnaselt eelmise nelja kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine. Veonduse tegevusala langust mõjutas enim laondust ja veondust abistavate tegevusalade kahanemine. Lisaks vähendas I kvartalis SKP-d oluliselt ehituse ning energeetika tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine. Ehitustegevuse vähenemine on tingitud nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööde langusest. Energeetika lisandväärtuse kahanemisel on aga oluline roll elektrienergia omatoodangu osalisel asendamisel imporditud elektrienergiaga.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes 2014. aasta I kvartalis nõrga välisnõudluse tõttu nii Eesti majanduse suurima tegevusala töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. Kaupade eksport vähenes juba kolmandat kvartalit järjest, olles enim mõjutatud elektroonika- ning keemiakaupade väljaveo kahanemisest. Samas suurenes teenuste eksport 8,5%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade ja teenuste import hinnamõjusid arvesse võttes 3,5%. Netoeksport oli 2014. aasta I kvartalis negatiivne, moodustades SKP-st -0,6%. Viimati oli import ekspordist suurem 2013. aasta I kvartalis.
Kuigi välisnõudlus oli nõrk, toetas Eesti majandust oluliselt sisemajanduse nõudluse suurenemine. Sisenõudlus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 2,1% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste toel. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused tõusid reaalarvestuses 2,3%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest rõivastele, toidukaupadele ning isiklike transpordivahendite kasutamisele. Sisenõudluse kasvu toetasid ka muud komponendid. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas hinnamõjusid arvestades 3,5%. Kasvu mõjutasid enim ettevõtete sektori investeeringud transpordivahenditesse. Samas vähenesid ettevõtete sektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud. Varud suurenesid peamiselt ettevõtete kaupade ja tooraine varude suurenemise tõttu.
Sisenõudlus oli I kvartalis väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 99,8%.
SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2010 – I kvartal 2014
21. mail 2013 võttis Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 2010). Alates 1. septembrist 2014 lähevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid seniselt ESA 95 metoodikalt üle uuele, ESA 2010 metoodikale. Statistikaamet avaldab aegrea I kvartal 2000 – II kvartal 2014 uue metoodika järgi 8. septembril 2014. Aegrida I kvartal 1995 – IV kvartal 1999 avaldatakse 2015. aastal.
