„Kuigi Eesti majanduse eeldatav SKT kasv annab jätkuvalt tunnistust
Eestist kui kõige kiiremini taastuvast euroala riikide majandusest,
oleme täna väga palju sõltuvad naaberriikidest. SKT kasvu on seni
jõudsalt vedanud eksport eelkõige Soome ja Rootsi,“ märkis Ernst
&Young ASi partner Ivar Kiigemägi. „Uuring näitab järgnevatel
aastatel aga olulist ekspordi kasvu pidurdumist. See tähendab, et kui
sisenõudlus ja investeeringud ei taastu, peab Eesti majanduse edasist
kasvu vedama valitsussektor oma investeeringutega.“
Lisaks võib Eesti ekspordi konkurentsivõimet kahandada kõrge
inflatsioon, mida mõjutavad eelkõige imporditavate toorainete hinnatõus
ja tugevnev kodumaine nõudlus. „Uuringu kohaselt on Eestis käesoleva
aasta inflatsioonitase ligi 5%, mis on märgatavalt kõrgem kui teistes
euroala riikides, samuti on see kõrgem kui Eestilt oodatav
produktiivsuse kasv,“ märkis Kiigemägi.
Tallinnas uuringutulemusi kommenteerimas käinud Oxford Economicsi
makromajanduse vanemanalüütik Lloyd Bartoni hinnangul on Eesti
järgnevatel aastatel siiski eurotsooni kõige kiiremini kasvav
liikmesriik. „Kuigi süvenev võlakriis võib tugevalt kahjustada Eesti
ekspordimahtusid, annab Eesti väike riiklik sisevõlg lootust, et Eesti
valitselus on positsioonil, kust on võimalik riigile avalduvat
väliskeskkonna mõjusidmajanduse survet leevendada läbi rahaliste
stiimulite,“ rääkis Barton.
