Aasta lõpus toetasid majanduskasvu võrdses ulatuses toodetud lisandväärtus ja netotootemaksud. Lisandväärtuse kasvu taga oli neljandas kvartalis töötlev tööstus, jaekaubandus ja energeetika. Netotootemaksude suur osa on seotud käibemaksu laekumise kiire kasvuga tänu maksu- ja tolliameti kehtestatud 1000-euroste ja suuremate arvete deklareerimise kohustusele.
Sisenõudlust vedas jätkuvalt tugev eratarbimine. Kasvu kiirenemist 5,7 protsendini toetas palkade ja hõive jätkuv suurenemine ning tarbijahindade langus. Majapidamiste ostujõu kasvu toetas mootorikütuste oluline odavnemine ning toiduainete mõningane hinnalangus. Investeerimisaktiivsus eelmise aastal lõpul mõnevõrra vähenes. Valitsussektori investeeringud on languses välisvahendite väiksema laekumise tõttu ja ettevõtete kapitalipaigutusi on arvatavasti mõjutanud tagasihoidlikud kasvuväljavaated välisturgudel ja ebakindel geopoliitiline olukord. Seevastu eksport oli neljandas kvartalis tugev. Elektroonikatoodete kui suurima kaubagrupi väljaveomahtude märkimisväärse suurenemise tõttu Rootsi suunal ning tugeva teenuste ekspordi mõjul kiirenes ekspordi kasv neljandas kvartalis 6 protsendini.
Kuigi aasta lõpus oli majanduskasv korralik, tuleb arvestada, et selle taga olid osalt ühekordsed põhjused seoses paranenud maksulaekumisega. Tänavu aasta väljavaated muudab ettevaatlikumaks peamiste eksporditurgude majanduskasvu väljavaadete jätkuv allapoole korrigeerimine ning ka viimaste kuude nõrgad välistellimused seni ekspordikasvu vedanud elektroonikasektoris. Rahandusministeerium avaldab oma uue majandusprognoosi aprilli alguses.
