"Kui viie aasta eest tehti pangakaarti kasutades 97 protsenti ostudest füüsilistes müügikohtades ja vaid 3 protsenti e-poodides, siis sel kevadel – märtsis, aprillis – moodustas e-poodides pangakaardiga tehtud ostude osakaal juba 14 protsenti," märkis keskpanga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu pressiteates.
Ta lisas, et piirangute leevendamine on viinud inimesed tavapoodidesse tagasi, kuid edaspidi võib oodata, et palju suurem osa ostusid sooritataksegi püsivalt e-poodides.
Kuigi Eestis tehtud kaardimaksete näitajad kerkisid rekordkõrge tasemeni, siis on välismaal tehtud kaardimaksete maht piirangute tõttu endiselt madalseisus.
"Juunis maksti välismaal kaardiga ligi poole vähem kui kriisieelses juunis kaks aastat tagasi. Endiselt tehakse enim kaardimakseid Soomes, kus kriis mõjutas kaarditehingute mahtu suuresti seal elavate ja töötavate inimeste tõttu vähem kui teistes lähiriikides," sõnas Soosalu.
Kõige tugevam kontrast kriisieelse ajaga on Lätis tehtud kaardimaksete osas. Läti leevendas piiranguid mõnevõrra juuni keskpaigast, kuid sellele vaatamata tegid Eesti kaardiomanikud juunis Lätis vaid 3700 kaardimakset päevas, aasta varem aga 11 500 makset. "Ka teistesse naaberriikidesse, nagu Venemaa ja Rootsi, reisitakse oluliselt harvem ja välismaiste kaardimaksete kriisieelne maht jääb kaugelt kättesaamatuks," nentis Soosalu.
Ta tõi välja, et pangakaarti kasutatakse üha enam nii Eesti kui ka välismaa e-poodides ostude tegemisel. Viiruskriisi tagajärjel kolisid ka paljud igapäevaostud, sealhulgas toidukaupade ja muude esmatarbekaupade ostud internetipoodi.
Selle aasta juunis tehti pangakaardiga 123 000 e-ostu päevas, mida on 2,5 korda enam kui 2019. aasta juunikuus. Päevas jäeti Eesti ja välismaa e-poodidesse keskmiselt 3,4 miljonit eurot, mida on pisut vähem kui selle aasta kevadel, kuid 75 protsendi võrra enam kui kaks aastat tagasi,
ütles Soosalu.
Eesti pankade välja antud 1,87 miljonist pangakaardist olid juuni lõpus viipemaksevõimekusega 1,76 miljonit ehk 94,5 protsenti kõikidest väljastatud kaartidest. Juuni lõpu seisuga oli aga viiendik viipekaardi valdajatest viipemakse funktsiooni deaktiveerinud – 2019. aasta lõpus oli selliseid kaarte 24 protsenti. Viipamist võimaldavad peaaegu kõik terminalid – juuni lõpus ei võimaldanud viipemakset vaid mõnikümmend terminali 37 000-st.
Keskpanga andmeil tehakse Eestis juba ligi pool kõikidest kaardimaksetest viibates, välismaal makstakse kontaktivabalt veelgi sagedamini. Viiruskriisi alguses 50 euroni tõstetud viipemakse limiit kehtib siiani ja sarnane limiit on kehtestatud enamikus Euroopa riikides. Küll tuleb turvalisuse tagamiseks mõnikord viipemaksetehing kinnitada PIN-koodiga. Kui ostusumma ületab 50 eurot, siis üldjuhul saab tehingut kinnitada PIN-koodiga kaarti terminali sisestamata. Nutitelefoni või -kellaga makstes on viipemakse limiidid suuremad.
Nimemakse teenus on Eesti turul olnud ligikaudu poolteist aastat. Juuni lõpus oli erinevates pankades kokku 178 000 kasutajat, kes tegid kuus kokku ligi 1,5 miljonit nimemakset. "Eesti pangad tõid nimemakse teenuse turule koostöös Läti keskpangaga, kes haldab nii Eesti kui ka Läti pangaklientide telefoni- ja kontonumbrite registrit. Nimemakse töödeldakse võimalusel välkmaksena ja raha laekub sel juhul saaja kontole vaid loetud sekundite jooksul," märkis Soosalu.
Nimemakse võimaldab Swedbanki, SEB, Coop Panga ja LHV mobiilirakendust kasutavatel eraklientidel teha makseid vaid saaja telefoninumbri alusel kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks peavad kliendid aktiveerima nimemakse seaded oma panga mobiilirakenduses.
