"Tõsi, majanduskasv maailmas tervikuna suvekuudel mõnevõrra aeglustus, kuid osaliselt põhjustas seda tavapärane majandustsükli jahenemine. Ehkki kasvuhoog on veidi raugenud, on nõudlus välisturgudel siiski suurenenud. See kajastub ka Eesti majanduses, kus kaupade ja teenuste eksporditulu on märgatavalt kasvanud," teatas Eesti Pank viimatises rahapoliitika ja majanduse ülevaates.

Varasemate aastata majandusstatistika revisjon statistikaameti poolt kinnitab Eesti Panga varasemaid oletusi, et Eesti majanduskasv ei kiirenenud järsult 2017. aastal, vaid hoogustus juba varem.

"See on paremas kooskõlas tööjõupuuduse süvenemisega, mis on ettevõtetele juba pikemat aega muret teinud. Paraku ei peegelda tööturg üksnes majanduse elavnemist, vaid ka ettevõtete vähest huvi tootmise tõhustamise ja investeeringute vastu. Eriti paistab see silma väiksema tootlikkusega tööstusharudes, kus vaba tootmisvõimsust on küll väheks jäänud, kuid seda pole asutud ka investeeringutega juurde looma," seisab Eesti Panga ülevaates.

Kui varem võis sellist käitumist selgitada kindlusetusega tuleviku ees, siis praegu on Eesti Panga arvates selle põhjuseks vananenud tehnoloogial põhineva tootmistüübi vähene perspektiivikus ning raskused uuele tehnoloogiale üleminekul.

"Kõrgema tootlikkusega harudes investeeritakse rohkem ja see viib ka ressursside, sealhulgas tööjõu ümberpaiknemisele. Ettevõtlussektoris tervikuna on kapitalimahutus, hoolimata väga headest rahastamistingimustest, siiski nii väike, et laseb aimata parandamist vajavaid kitsaskohti siinses ettevõtluskeskkonnas," märgiti ülevaates.

Ettevõtlussektori väheste investeeringute ja majapidamiste varasemast kõrgema säästumäära tõttu on jooksevkonto püsinud ülejäägis ja Eesti on muu maailma suhtes olnud netolaenuandja. Eesti sissetulekutase on endiselt madalam kui Euroopa Liidu keskmine, mistõttu võiks Eesti Panga hinnangul pigem oodata, et kiirema kasvu ja kõrgema tulutaseme saavutamiseks võetakse investeeringute rahastamiseks pigem ise ajutiselt laenu.

"Selle asemel on aga pinged kogunenud tööturule. Töötuse määr üks läbi aegade madalamaid ja palgakasv ei näita erilisi vaibumise märke. Kui võtta arvesse seda, et osa praegustest töötutest on töövõimereformi käigus tööturule sisenenud inimesed, kes pole seni veel tööd leidnud, oleks töötuid selle reformi mõjuta veelgi vähem. Enneolematult madal töötuse määr on selge märk Eesti majanduse tsüklilisest kõrgseisust. Ühtlasi annab see mõista, et praeguseks saavutatud majanduskasv ei rajane püsival alusel ja oodata on kasvu vaibumist," lisas Eesti Pank ülevaate kokkuvõttes.