Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhtivspetsialist
Viljar Vald ütles, et samal ajal kasvasid ettevõtete finantsvarad
peamiselt hoiuste kasvu toel 1,5%. Taastus ka ettevõtete
kasumlikkus, mis suurendas nende omakapitali.
Möödunud aasta viimastes kvartalites suurenes märgatavalt välismaalt
laenuvahendite ja omakapitali kaasamine ning selle taas väljalaenamine
grupi välismaal tegutsevatele äriüksustele.
Vald märkis, et kodumajapidamiste finantsseis paranes 2010. aastal
tuntavalt. Kodumajapidamiste varad kasvasid 2,6%, millesse
panustasid olulisel määral elu- ja pensionikindlustuse maksed.
Kodumajapidamiste finantskohustused kahanesid 3,7%, eelkõige
pangalaenude tagasimaksmise tagajärjel. 2010. aasta neljanda kvartali
lõpuks moodustasid kodumajapidamiste laenud suhtena sisemajanduse
koguprodukti (SKP) veidi üle 53%.
2010. aasta neljandas kvartalis paranes ka valitsemissektori
finantspositsioon. Varad kasvasid ligi 850 miljoni euro võrra, mis
tulenes peamiselt riigivara arvelevõtmisest. Samal ajal kahanes
likviidsete varade maht nii neljandas kvartalis kui ka kogu aasta
jooksul. Valitsemissektori laenukohustused vähenesid terve aasta vältel,
kokku neli protsenti.
Eesti majandus oli möödunud aasta viimases kvartalis välismaailma suhtes
kaheksandat kvartalit järjest netolaenuandja. Kogumajanduse
netolaenuandmine oli neljandas kvartalis 296 miljonit eurot. Aasta
lõpuks kahanesid Eesti majanduse netokohustused välismaailma ees 73%-ni SKP-st.
Rahvamajanduse arvepidamise finantskontodel kajastatakse nii erinevate
majandussektorite kui ka kogumajanduse finantsvarasid ja -kohustusi,
finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehinguid ning finantsvarade ja
-kohustuste väärtuse mittetehingulisi muutusi.
Majandussektor on netolaenuandja, kui soetatud finantsvarade maht ületab
sama perioodi jooksul kaasatud kohustuste mahtu või kui vaadeldaval
perioodil kohustuste mahu vähenemine ületab finantsvarade
realiseerimise.
BNS
