Eesti Pank hakkas kevadel oma investeerimisportfelli paigutama ka aktsiaturgudele ja euroalast väljapoole jäävate turgude võlakirjadesse. Alates kevadest on keskpank ostnud ka börsil kaubeldavaid indeksfonde, kuid mitte otse aktsiaid.
Ajaleht Postimees kirjutab täna, et üksikuid aktsiaid ei osteta, kuna nende analüüsimine käib üle jõu. "Kui see aktsia on meie ostetud indeksaktsia koosseisus, siis on ta meie portfellis sees, aga üksikute aktsiate ostmine on töömahukas ning oma kolme portfellihalduriga ei jaksa me neid analüüsida," vastas Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees küsimusele, kas Eesti Pank on soetanud näiteks Apple'i aktsiat.
Aktsiates on väike osa keskpanga portfellist, aga eesmärk on hajutada senise võlakirjadepõhise portfelli riske, maandada intresside kõikumisest tulenevaid riske ja teenida rohkem tulu. Keskpanga hinnangul võiks aktsiainvesteeringute osa olla viis kuni kümme protsenti investeerimisportfellist.
"90–95 protsenti Eesti Panga investeeringutest jääb endiselt võlakirjadesse," ütles Luurmees. Viie kuni kümne protsendini portfellimahust võiksid aktsiaturgudega seotud investeeringud jõuda viie aasta pärast. Eesti Panga reserv ehk investeerimisvara, mis enne eurole üleminekut oli krooni kattevara, küünib 350 miljoni euroni.
Eesti krooni kehtimise ajal oli euroga seotud krooni kattevara investeeritud põhiliselt euroala riikide ja väikesel hulgal Ameerika Ühendriikide võlakirjadesse. Pärast euroalaga liitumist kadus vajadus euroalakeskse investeerimisportfelli järele. Euroopas on oma vara aktsiaturgudele hakanud investeerima ka Hollandi, Tšehhi ja Šveitsi keskpank. Üksikuid aktsiatesse investeerivaid keskpanku leidub ka väljaspool Euroopat.
Mullu teenis Eesti Pank oma investeerimisportfellilt tulu 14,7 miljonit eurot. Aja jooksul on kokku Eesti Pank investeeringutelt tulu teeninud 856 miljonit eurot.
