Eesti Pank ostis detsembris 112 miljoni euro eest võlakirju
Eesti Panga varaostude portfell kasvas 5,01 miljardi euroni, seisab keskpanga kodulehel. Kokku on Eesti Pank kumulatiivselt ostnud võlakirju 5,11 miljardi euro ulatuses.
Kuivõrd Euroopa Keskpank otsustas oktoobris, et küll pikendab varaostukava, kuid vähendab selle mahtu 60 miljardilt eurolt kuus 30 miljardile eurole kuus, on oodata ka Eesti Panga varaostude vähenemist.
Kõik euroala keskpangad alustasid 2015. aasta 9. märtsil üheskoos niinimetatud rahamahu-poliitikaga (QE) ehk võlakirjade kokkuostuprogrammiga. Algselt plaaniti programmi kestvust vähemalt 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on ECB nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2 protsendi tasemest allpool, ent selle lähedal.
2015. aasta detsembri alguses otsustas ECB programmi pikendada ja laiendada, ostes 60 miljardi euro võrra kuus võlakirju kokku vähemalt 2017. aasta märtsini ja reinvesteerides intressi. Lisaks riigivõlakirjadele võib keskpank nüüd osta ka muid avaliku sektori võlapabereid, mille on väljastanud kohalikud või piirkondlikud omavalitsused.
2016. aasta aprillis rakendus ECB otsus laiendada võlakirjade kokkuostuprogrammi 80 miljardi euroni kuus ning lubada kokku osta ka investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.
2016. aasta detsembris otsustas ECB pikendada varaostukava vähemalt 2017. aasta detsembrini ja vähendada varaostukava mahtu aprillist alates 60 miljardile eurole kuus. Käesoleva aasta oktoobris otsustas Euroopa Keskpank varaostukavaga jätkata, kuid senisest poole väiksemas mahus.
Keskpank võttis rahapoliitilised meetmed kasutusele, et ergutada euroala majandust. Võlakirjade ostmine peaks esialgses perspektiivis kaasa tooma muude varade nagu aktsia- ja kinnisvarahindade tõusu ning euro kursi nõrgenemise. ECB loodab, et see kandub ka reaalsesse majandusse.