„Eesti on digiarengu teel palju saavutanud, seda näitab meile edetabeli esikoht. Samas on meil aga palju arenguruumi, et pakkuda veel kvaliteetsemat digiriigi kogemust, mis on nii kasutajasõbralik kui ka turvaline,“ tõdes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul on oluline suurendada kodanike ja kasutajate rahulolu riigi digiteenustega. Hiljuti vastu võetud uus digiühiskonna arengukava 2030 seab sihti ja tegevusplaani selleks, kuidas inimestel oleks parim digiriigi kogemus just kasutajamugavuse vaatest läbi proaktiivsete sündmusteenuste ja tehisintellekti,“ märkis minister.

Eesti suurimaks väljakutseks on indeksi järgi ühenduvus. „Digiühiskonna toimimise vundamendiks on kvaliteetsed sideühendused, kus meil DESI indeksi järgi on üksjagu arenguruumi,“ märkis Sutt. Ministri hinnangul parandavad seda olukorda nii kiire internetiühenduse rajamiseks lähiaastatel investeeritavad ligi 70 miljonit eurot kui 5G tehnoloogia kasutuselevõtt, mille eelduseks on hetkel Riigikogus menetluses oleva elektroonilise side seaduse muudatuste vastuvõtmine. 

Minister Suti sõnul vajab aga digiriigi edasine areng lahendust ka püsirahastuse osas, sest lisaks uutele arendustele on hädavajalik hoida ka olemasolevaid süsteeme töökorras ning küberruumis turvalisena.

Täna arendatakse digiriiki suuresti eurorahade eest, ent sellega kaasnevaid küber- ja ülalhoiukulusid saab rahastada vaid riigieelarvest. Paraku kipuvad otsustaja neist vajadustest sageli mööda vaatama, kuniks juhtub mõni küberintsident või mõni süsteem rivist välja langeb,

nentis Sutt.

Inimeste digioskuste võrdluses asub Eesti liikmesriikide seas 5. kohal, võrreldes möödunud aastaga oleme parandanud positsiooni kahe koha võrra. „See näitab, et Eesti inimeste digioskused on head ning see loob head eeldused ka riigi digiteenuste kasutamiseks. Kuigi ka meil on IKT-valdkonna töötajatest suur puudus, on Eesti võrreldes teiste liikmesriikidega keskmisest paremas seisus,“ märkis Sutt.

Digitehnoloogia kasutamises ettevõtjate poolt on Eesti EL riikide seas 9. kohal, võrreldes möödunud aastaga oleme parandanud positsiooni koguni 5 kohta. Ministri hinnangul on siin oluline roll EAS-il. „EAS pakub ettevõtjatele lisaks erinevatele toetustele ka nõustamisteenuseid ning praktilisi koolitusi ja töötubasid oma teenuste ja tööprotsesside digitaliseerimiseks,“ ütles Sutt. 

EL digitaalmajanduse- ja ühiskonna indeksi (DESI) aruandes antakse võrdlev ülevaade EL liikmesriikide edusammudest digimajanduse, -riigi ja -ühiskonna arendamisel. Tänavu on indeksi esikolmikus Taani, Soome ja Rootsi.