Rahandusminister Toomas Tõniste tõdes, et muudatuste üks eesmärk on statistika koostamiseks üha enam kasutusele võtta juba andmekogudes olevaid andmeid ning tagada neile ligipääs teiste riigiasutuste poolt järgides kõiki vajalikke andmekaitsereegleid. „Kõik riiklikud e-teenused kasutavad andmeid. Mida rohkem kasutame juba olemasolevaid andmeid, seda vähem peame küsima lisaks täiendavate küsitlustega,“ ütles Tõniste. „Tulemusena tõuseb riikliku statistika kvaliteet ning riigiasutustele muutuvad riigi omanduses olevad andmed senisest paremini kättesaadavaks ja tagame suurema andmete ristkasutuse. Väheneb dubleerimine, inimestelt ja ettevõtjatelt andmete topelt küsimine ning paraneb otsuste kvaliteet. Nii loome eeldused üha paremate avalike teenuste tekkeks ja kasutamiseks.“
Statistikaameti peadirektor Mart Mägi märkis, et andmekvaliteedi parandamine riiklikes registrites on suur, ent tänuväärne töö, mille tulemusel saab eri andmekogude andmeid siduda. „Statistikaametil on selline positiivne kogemus registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamisega juba olemas. Seetõttu tean, et koostöös registripidajatega saame andmete kvaliteeti veelgi parandada ning paneme aluse tugevale andmehaldusele riigis ja tagame e-riigi toimimise uuel, 2.0 tasemel,“ tõi Mägi välja.
Eelnõu muudatuste jõustumisel määratakse kindlaks andmete kvaliteedinõuded ja nende ühtsed haldamise tingimused riiklikes andmekogudes. Seni ei olnud need kehtivas seadusandluses kokku lepitud, mistõttu ei olnud võimalik vältida andmete korduvküsimist. Parem andmete kvaliteet võimaldab omakorda osutada paremaid teenuseid kodanikele ja ettevõtetele ning vahetada andmekogude vahel andmeid.
Seni seaduses reguleerimata olnud riiklikul tasandil andmehalduse koordineerimise ülesanne antakse Statistikaametile kui riigi andmeteaduse kompetentsikeskusele. Selleks, et asutus saaks keskse ülevaate ja võimaluse kasutada tõhusalt andmekogudes olevaid andmeid erinevateks statistilisteks analüüsideks ning ei peaks koormama andmeesitajaid, nii ettevõtteid, asutusi kui ka inimesi eraldi küsitlustega. Kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes haldavad riiklikke andmekogusid peavad tagama asutuse siseselt regulaarse töö andmetega ning määrama andmehalduse eest vastutavad isikud.
Seadusesse lisatakse andmejagamisteenus, mis võimaldab Statistikaametil suunata riigil olemasolevaid andmeid senisest paremini teiste riigiasutuste kasutusse. Tekib võimalus riigiasutuste vahel andmeid ristkasutada ning seeläbi vähendada andmete dubleerimist. See võimaldab Statistikaametil erinevatest andmeallikatest kogutud andmeid omavahel siduda ja koostada valdkonnapõhist andmeanalüüsi ja statistikat. Seda teenust osutab Statistikaamet üksnes avaliku sektori siseselt ning teadusasutustele. Andmete laialdasem kasutamine võimaldab koostada kiiremini mõjuanalüüse kui selleks kulub aega vajalike uuringute tegemisele ning teha nende põhjal vajalikke otsuseid.
Tutvu riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu sh teiste muudatustega eelnõude infosüsteemis. Seaduseelnõu saadetakse menetlemiseks Riigikokku. Kui parlament kiidab eelnõu heaks, siis õigusakt on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2019.
