2014. aastal oli Eestis toiduainete tootmises kõige suurem müügitulu piimatoodete tootmises, järgnesid liha ja lihatoodete tootmine, kala töötlemine ja säilitamine ning pagaritoodete tootmine. Toiduainete tootmise müügitulu struktuur tegevusalati on aastate jooksul püsinud küllaltki stabiilsena.
Piimatootmine on kasvanud
Koguseliselt on piimatööstuse kõige olulisemaks tooteartikliks piim, väärtuseliselt aga juust, kuna see on piimast ligi üheksa korda kallim. 2014. aastal olid kõige olulisemad piimatööstuse tooteartiklid piim (91 000 tonni), juust (23 000 tonni) ning kohupiim ja kohupiimatooted (19 000 tonni). Võrreldes 2013. aastaga suurenesid piima, või, maitsestamata jogurti ja piimapulbrite tootmine. Maitsestamata jogurti tootmine, mis 2000. aastal oli peaaegu olematu, on nüüdseks kuuekordistunud – 2014. aastal toodeti 4000 tonni maitsestamata jogurtit.
Vähem suitsuvorsti ja sardelle, rohkem naturaalseid pooltooteid
Lihatööstusele oli 2014. aasta suhteliselt edukas. Müük vähenes vaid linnuliha töötlemise tegevusalal. Olulisel kohal tootmises olid termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted ja erinevad vorsttooted – iseäranis keeduvorst ja viinerid. Võrreldes 2004. aastaga on enim kasvanud naturaalsete pooltoodete (12 700 tonni võrra) tootmine, vähenenud aga suitsuvorsti tootmine (3400 tonni võrra).
Üle poole kalatööstuse toodangust valmistatakse külmutatult
2014. aastal toodeti 64 000 tonni kalatooteid, neist 33 000 tonni külmutatud kujul. Märgatavalt on aastate jooksul vähenenud kalakonservide tootmine – kui 1980-ndatel ja 1990-ndate aastate alguses ületas toodang 80 000 tonni, siis 2014. aastaks on tootmine langenud 2500 tonnini. Samuti on vähenenud soola, vürtsi- ja kuivatatud kala toodang – võrreldes 2004. aastaga vähenes toodang 2014. aastaks kolmandiku võrra.
Rohkem saia, vähem leiba
Pagaritoodetest toodeti 2014. aastal kõige enam saia ja sepikulisi (42 000 tonni) ning leiba (23 000 tonni). Jahu toodeti 93 000 tonni, millest üle 61% moodustas nisujahu.
Kui saia ja sepikuliste tootmist iseloomustab tõusutrend, siis leiva järele näib nõudlus vähenevat. Kui rukkijahu toodetakse rohkem, aga leiba vähem, siis saab teha järelduse, et kodune leivaküpsetamine tootmise numbrites ei kajastu. Kauplustes ringi vaadates näib, et Eestis toodetakse ka makarone, kuid tootmise number tuleb null – seda seetõttu, et suurtootjad valmistavad oma toodangu väljaspool Eestit.
Mullu toodeti rekordkogus õlut
Toiduainetööstuse kõrval on oluline osa ka joogitootmisel. Õlu ja kange alkoholi tootmine annavad olulise osa kogu Eesti toiduainetööstuse müügitulust (vastavalt 6% ja 5%) ning ligi kolmveerandi kogu joogitootmise müügitulust.
Õlletootmine kasvab aasta-aastalt ja on tõusnud läbi aegade kõrgeimale tasemele – 2014. aastal toodeti 161,4 miljonit liitrit õlut. 2014. aastal on võrreldes varasema aastaga kasvanud ka kange alkoholi, puuvilja- ja marjaveini ning lahjade alkohoolsete jookide tootmine.
Kui vett villitakse pudelisse järjest rohkem, siis karastusjooke toodetakse järjest vähem. 2014. aastal toodeti 57 miljonit liitrit mineraal-, gaseeritud ja gaseerimata vett. Samal ajal toodeti karastusjooke 45,4 miljonit liitrit, mida on kolm korda vähem kui 2006. aastal, mil karastusjookide tootmine oli kõrgseisus.
Ruth Renter,
juhtivstatistik,
Statistikaamet
