2017. aasta teises kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 108 miljonit eurot. Selle põhjustasid teenuste konto ülejäägi kasv ning teisese tulu netosissevool. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 505 miljonit eurot ehk 15% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid enim reisi-, arvuti- ja ehitusteenused. Investeerimistulude netoväljavool oli 266 miljonit eurot, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 50% suurem. Selle taga on peamiselt välismaiste otseinvestorite Eestis teenitud kasumi reinvesteerimine. Kaupade konto puudujääk suurenes 30% ja oli 319 miljonit eurot. Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 4%, sissevedu aga 6%. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkiviõli) väljaveo suurenemine, impordi kasvu aga transpordivahendite sissevedu. Teisese tulu ja kapitalikonto ülejääk kasvas tänu Euroopa Liidu investeeringutoetuste märgatavale suurenemisele.
Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aasta teises kvartalis 202 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes jätkuvalt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 171 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid jätkuvalt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, s.t krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu oli 136 miljonit eurot ja sai toimuda tänu klientide hoiuste kasvule, mis võimaldas pankadel omakorda vähendada oma väliskohustusi. Hoiuste kasv tulenes jooksevkonto ülejäägist, s.t ekspordi suurenemise tulemusel voolas ettevõtetesse rohkem raha, mida hoiustati Eestis tegutsevates pankades. Valitsemissektori hoiuste suurenemist mõjutasid laekumised EL-i tõukefondidest. Erinevalt 2017. aasta esimesest kvartalist ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes tänu mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele.
Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2017. aasta teise kvartali lõpus 7,5 miljardi euroga (34% SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 146 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.
Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKP-st). Kvartali jooksul võlanõuded suurenesid, võlakohustused aga vähenesid.
1 Netosissevool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.
2017. aasta kolmanda kvartali esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 7. detsembril 2017 kell 8.
