“Juba täna hakkame korteriühistute poolt esitatud projektidele taasterahastust toetusi välja maksma, mille abil saavad enam kui 2600 eluaset energiatõhusamaks. See on praeguste kõrgete energiahindade juures väga oluline, sest nii saavad küttekulud väiksemaks. Käib kibe töö, et ka ülejäänud taastekava plaanid saaks käiku juba uuel aastal,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Taasterahastust toetatakse pea 45 miljoni euroga korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja tagada tervislik sisekliima. Eelkõige pööratakse tähelepanu maapiirkondade korterelamutele. Investeeringu tulemusel rekonstrueeritakse vähemalt 2600 eluaset. Lisaks suunatakse enam kui 2 miljonit eurot väikeelamute rekonstrueerimiseks, et toetada koduomanikke terviklikul rekonstrueerimisel võrdväärselt energiatõhususe klassile C. Väikeelamute toetust saab plaanide kohaselt taotlema hakata 2022. aasta teises kvartalis.
Järgmisel kevadel stardivad veel mitmed taastekavas ette nähtud meetmed, näiteks käivitub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus, algatatakse elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning avatakse taotlusvoorud ettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate ja bioressursside väärindamise toetamiseks. Algavad ka omavalitsuste jalgratta- ning jalgteede planeerimised, valmib Vanasadama trammiliini projektlahendus ning tehakse ettevalmistusi Rail Balticu ühisterminali rajamiseks.
„Äsja valmis siseriiklik õigusraam kava rakendamiseks ning ministeeriumides käivad selle alusel ettevalmistused meetmete avamiseks,“ selgitas rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. Suurem osa toetusmeetmetest käivituvadki 2022. aasta esimeses pooles.
Täna jõudis Eestisse taaste- ja vastupidavusrahastu eelmakse 126 miljoni euro ulatuses ehk ligikaudu 13 protsenti Eestile eraldatud kogusummast. Edasised väljamaksed toimuvad 1-2 korda aastas vastavalt Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud rahastamislepingule ning taaste- ja vastupidavuskavas fikseeritud vahe- ja lõppeesmärkide täitmisele.
Eesti taastekava on koostatud 982,5 miljonile eurole. Kui suure rahastuse Eesti täpselt saab, selgub 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu.
Lõplik toetussumma sõltub sellest, kuidas meie majandusel on viimastel aastatel võrreldes teiste Euroopa riikidega läinud,
selgitas Tomingas.
Hetkel on Eestil kindlus 759,7 miljoni euro osas. Kui palju sellele täpselt lisandub, selgubki järgmise aasta suvel.
Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.
Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava 31 miljoni euro ulatuses Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot. 34 miljonit eurot on planeeritud ka Risti-Turba raudteelõigu ehituseks ning 5 miljonit eurot KOVide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse.
Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.
Taastekavas plaanitud Tallinna haigla väljaarendamisega seotud investeeringute eesmärk on nii meditsiinipersonali kui ka tehnilise baasi võimekuse parem ärakasutamine, kaasaegsete ravitingimuste loomine nii Harjumaa kui teiste maakondade elanikele ning tervishoiukriisidele vastupanuvõime kasvatamine.
