Erinevused EL-i riikide elanike maksekäitumises on üsna märkimisväärsed. Põhjamaad eristuvad selgelt sularahata maksete suure arvu poolest, teatas Eesti Pank.
„Kuigi Eestis on inimeste makseharjumused suuresti juba välja kujunenud, tehti selle aasta kolmandas kvartalis sularahata makseid 6% rohkem kui aasta varem samal perioodil,“ ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu pressiteate vahendusel. Kolmanda kvartali andmete põhjal teeb keskmine Eesti elanik 331 sularahata makset aastas ja neist maksetest 66% ehk 223 on kaardimaksed.
Kõige kiiremini kasvabki Euroopa Keskpanga statistika kohaselt kaardimaksete arv: see on 15 aastaga suurenenud umbes neli korda ja kaardiga tehakse EL-i riikides keskmiselt 104 makset inimese kohta aastas.
Riikides, kus sularahata makseid enim tehakse, on tavapärane, et suure osa maksetest moodustavad kaardimaksed. Nii Rootsis, Soomes, Ühendkuningriigis kui ka Eestis tehakse rohkem kui 60% maksetest pangakaardiga.
2015. aastal moodustasid kaardimaksed EL-i riikides keskmiselt 47% kõikidest sularahata maksetest, maksekorralduste osakaal oli 26% ja otsekorralduste osakaal 21%. Kuna üksikutes suurtes riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Portugal) kasutatakse veel tšekke, moodustavad tšekimaksed 2,9% kõikidest sularahata maksetest. Veel 2000. aastal tasuti EL-i riikides tšekiga aga keskmiselt 18,7% kõikidest sularahata maksetest.
"Paljudes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides on sularahaga maksmine niivõrd juurdunud, et sularahata makseid tehakse mitmeid kordi vähem kui põhja pool," märkis Soosalu. „Üldiselt on aga kogu maailmas maksete valdkonnas toimunud samasugused muutused nagu Euroopas ─ sularahata maksete arv suureneb pidevalt. Seejuures kaardimaksete arv kasvab ja tšekkide osatähtsus kahaneb.“
2014. aastal tehti maailmas 387 miljardit makset, mida oli 9% enam kui aasta varem. Kõige rohkem sularahata makseid tehti USA-s, järgnesid euroala, Brasiilia, Hiina ja Ühendkuningriik. Hiinas suurenes sularahata maksete arv kõnealusel aastal hüppeliselt ning ta läks Ühendkuningriigist mööda. Ühe elaniku kohta tehakse aga Hiinas siiski veel vähem makseid (17 makset aastas) kui Euroopa kõige väiksema maksete arvuga riikides.
Maailma riikide võrdluses tehti 2014. aastal kõige rohkem sularahata makseid elaniku kohta USA-s, Soomes, Hollandis, Lõuna-Koreas ja Austraalias. Kaardiga tehakse maailmas enam kui pool kõikidest sularahata maksetest ning muud maailma piirkonnad kasutavad kaarti veel rohkem kui eurooplased. Näiteks Põhja-Ameerikas moodustasid kaardimaksed 2014. aastal 71% kõikidest sularahata maksetest ning Aasia arenevates riikides (Hiina, India, Hongkong jt) koguni 84%.
