Tema sõnul ei muutnud Eesti liitumine eurotsooniga riiki investeerimise mõttes ahvatlevamaks.
"Mulle tundub, et eurotsoon ei ole Balti riikide investeerimisköitvuses kõige määravam. Peamine on investeerimiskliima tagamine. Praegu võidavad Vene kapitali kaasamisest Kasahstan ja Valgevene - tänu tolliliidule, viisavabadusele, poliitiliste erimeelsuste puudumisele riigijuhtide tasemel ja madalatele maksudele nendes riikides," selgitas Titov.
"Kui aga rääkida investeeringutest eurotsoonis, siis siin on Vene kompaniid sihitud rohkem partnerlusele "vana Euroopa" riikidega. Investeeringuid tehakse peamiselt neisse kui stabiilsematesse ja majanduslikus plaanis iseseisvamatesse subjektidesse," rõhutas Titov. Kommenteerides Vene turule minna tahtvate Balti ettevõtjate kartusi kõrge korruptsioonitaseme ees, möönis Ettevõtliku Venemaa juht, et sellistel kartustel on alust.
"Korruptsiooniskandaale on Venemaal palju. Meie turgu ei saa praegu nimetada ideaalseks. Ent ma ei paisutaks neid ohtusid üle, sest need puudutavad rohkem Vene ärimehi kui välisinvestoreid. Väliskompaniide esinduste arvu hulk Venemaal näitab, et plussid kaaluvad riskid üles," nentis Boriss Titov.
BNS
