Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete ehk kütuselisandite, põlevkivikütteõli, mootorikütuste ja raskete kütteõlide kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda, teatas statistikaamet.

2018. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 137 miljonit eurot, mullu samal ajal oli see 186 miljonit eurot.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta juulis Soome, kuhu läks 16 protsenti kogu kaupade ekspordist, Rootsi ja Lätti eksporditi 9 protsenti ja Ameerika Ühendriikidesse 7 protsenti kaupade ekspordist. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.

Eksport suurenes enim, 54 miljoni euro võrra Ameerika Ühendriikidesse, Soome eksport kasvas 47 miljoni, Saudi Araabiasse 45 miljoni ja Singapuri 35 miljoni euro võrra. Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete ja mineraalsete toodete ning Soome, Saudi Araabiasse ja Singapuri mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi, kus see vähenes mullusega võrreldes 27 miljoni euro võrra.

Kaupadest eksporditi juulis kõige rohkem mineraalseid tooteid, mis moodustas 22 protsenti kogu kaupade ekspordist. Elektriseadmed moodustasid 15 protsenti ja puit ning puittooteid 9 protsenti ekspordist. Enim, 184 miljoni euro võrra, kasvas mineraalsete toodete väljavedu, puidu ja puittoodete eksport kasvas aastaga 13 miljoni euro ning metalli ja metalltoodete väljavedu vastavalt 13 ja 12 miljonit eurot.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta juulis 71 protsenti kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 27 protsenti ja re-eksport 25protsenti. Enim kasvas Eesti päritoluga mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete eksport.

2018. aasta juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest, mis andis 13 protsenti kogu kaupade impordist, järgnesid Saksamaa ja Leedust vastavalt 11 ja 10 protsendiga. Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt 49 miljoni euro võrra, Valgevenest 42 miljoni ja Leedust 28 miljoni euro võrra, neist kõigist kasvas enim mineraalsete toodete, peamiselt kütuselisandite ja mootorikütuste import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, mis moodustas 15 protsenti sisseveost, elektriseadmete import moodustas 14 protsenti ja mehaanilised masinad 11 protsenti. Enim suurenes mineraalsete toodete sissevedu, mis kasvas 104 miljoni euro võrra, mehaaniliste masinate import 29 miljoni ning metalli ja metalltoodete sissevedu 16 miljoni euro võrra.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aastal juulis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 23 protsenti ja impordi mahuindeks 12 protsenti.