Rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna juhataja Urmas Koidu ütles EL-i finantsraamistiku arutelul teisipäeval, et EL-i tulumaksu ja finantsteenuste maksu arutelu ei pruugi kuigi kaugele jõuda. "Me ei ole väga kindlad, et see diskussioon kuhugi jõuab," ütles Koidu. "Kui tehakse detailsemad ettepanekud ja kui need leiavad paljudes riikides toetust, võiks edasi arutada."

Koidu sõnul võiks Euroopa Komisjon saada tulusid autonoomsemalt ja sõltumatumalt üksikutest liikmesriikidest. "Seetõttu seda teema laualt maha ei võtaks," ütles Koidu.

Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur ütles arutelul, et juhul kui Ameerika Ühendriigid ega muud finantskeskused EL-iga samal ajal finantsteenuste maksu ei kehtesta, võib Euroopa finantssektor maksust pigem kahju saada. "Finantstehingute maks on ilus asi, aga Euroopa Liit pioneerina võib saada kõvasti vastu näppe," ütles Vitsur.

"EL finantstehingute maksu kehtestamine uue EL omavahendina vajab EK poolt konkreetsemat ettepanekut ja põhjendusi enne Eesti seisukoha kujundamist," seisab rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjas Eesti seisukohtadele EL-i aastate 2014–2020 finantsraamistiku ettepaneku kohta.

Finantstehingute maks mõjub ministeeriumi hinnangul tõenäoliselt pärssivalt finantssektori tegevusele ning lisaks ettevõtlusele laiemalt. Maks mõjutaks nii investoreid, väärtpaberite emitente, finantsasutusi kui ka väärtpaberibörsi.

"Eesti kapitali- ja investeerimisteenuste turg on suhteliselt väike, samuti on väike kohalike investorite aktiivsus ja emitentide huvi kaasata vahendeid kapitaliturgudelt," märgitakse seletuskirjas. "Sellise maksu kehtestamine mõjutab kohaliku kapitalituru olukorda pigem negatiivselt."

Seletuskirjas märgitakse, et EL on juba kehtestanud või kehtestamas pankadele ja teistele finantsasutustele täiendavad kapitali- ja likviidsusnõudeid, nõudeid laenude väljastamisel, maksete sooritamisel ja muid sarnaseid tarbijakaitselisi nõudeid.

"Need sammud võivad kokkuvõttes tõsta finantsteenuse hinda," seisab seletuskirjas. "Selline täiendav maksustamine paneb finantssektorile täiendavaid kohustusi ja tekitab kulusid ning võib mõjuda pärssivalt kapitaliturgude arengule ja finantsteenuste kättesaadavusele."

Eesti toetab seletuskirja järgi käibemaksubaasi edasist harmoneerimist EL-i tasandil siseturu paremaks toimimiseks, kuid ei näe olulist lisaväärtust EL-i käibemaksu kehtestamisel. "Halduskoormus oleks suurem kui RKT-põhise makse puhul," seisab dokumendis.

BNS