Vastavat näitajat iseloomustav eluaseme taskukohasuse indeks langes, teatas Swedbank.
Eluaseme taskukohasust vähendas kvartali võrdluses hooajalistest teguritest põhjustatud 3-protsendiline netopalga langus koos 16-protsendilise korterihindade tõusuga.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul mõjus eluaseme taskukohasusele soodsamalt aga eluasemelaenu intressi vähenemine. "Just palga hooajalisest vähenemisest tingituna on kolmandas kvartalis eluaseme taskukohasuse indeksi langus tavapärane. Samas vähenes eluaseme taskukohasus ka aastases võrdluses," märkis ta.
Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase kolmandas kvartalis kõige taskukohasem Riias. Riias oli netopalk 58 protsenti kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vilniuse näitaja oli aga kõige madalam, vaid 31 protsenti.
"Nii nagu Tallinnas, alanes eluaseme taskukohasuse indeks ka Riias. Peamiselt mõjutas seda korterihindade kiirem tõus võrreldes palkade tagasihoidliku kasvu ja intressimäärade langusega. Vilniuses eluaseme taskukohasus aga paranes palkade tõusu ja korterihindade languse koosmõjul," selgitas Mertsina.
Kolmandas kvartalis oli 55-ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda Vilniuses 19 protsendi ja Riias isegi 59 protsendi võrra. Korterihinnad ulatusid Riias vaid 52 protsendini võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe vastavalt 77 ja 64 protsenti. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade taastumine olnud Tallinnas oluliselt kiirem kui teistes Balti riikide pealinnades.
Mertsina sõnul hoiavad kiiresti kasvavad sissetulekud ja madalad laenuintressid kinnisvaraturul aktiivsust. "Eluasemelaenude käive kasvas Eestis kolmandas kvartalis 19 protsenti, korteritehingute arv Tallinnas aga 6 protsenti. Ettevaates peaks oodatav eluhoonete pakkumise suurenemine korterihindade juba niigi kiiret kasvu aeglustama," lisas Mertsina.
Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 ruutmeetri suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15 protsendi suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.
