Ernst & Youngi ja Oxford Economicsi 2012. aasta suvises eurotsooni majandusprognoosis on analüütikud langetanud Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi kahe protsendi juurest 1,5 protsendi peale, teatas BNS.
Ernst & Young Baltic AS-i juhatuse liikme Ivar Kiigemäe sõnul analüütikud kuni aastani 2016 siiski Eestis märgatavaid muutusi ei prognoosi ja majanduskasv jääb vahemikku 3,5-4,8 protsendi. "Seda eeldusel, et euroliit säilib ning suuremaid kriise ega lahkumisi ei tule," märkis Kiigemägi.
Inflatsioon püsib prognoosi kohaselt Eestis endiselt kõrge – 3,8 protsenti. "Töötusmääraks prognoositakse sel aastal 11,4 protsenti, ent viimane peaks pikemas perspektiivis vähenema keskmiselt 5,7 protsendini 2016. aastal. Tööhõive kasv hakkab ohustama ekspordile suunatud tootva sektori konkurentsivõimet," rääkis Kiigemägi.
Kiigemäe sõnul on Eesti majanduskasvu tempo vähenemise peamiseks põhjuseks oluline ekspordinõudluse vähenemine. "Riigipoolsed suured kulutused infrastruktuuri projektidele tasakaalustavad olukorda, kuid riik on deklareerinud järgida tasakaalus eelarvepoliitikat, mis takistab sisenõudluse stimuleerimist," lausus Kiigemägi.
Ta lisas, et sisehindade tõus ja juba kevadises prognoosis eraldi ohuallikana välja toodud konkurentsivõime kasvul mittebaseeruv palgakasv on jätkuvalt ohuks ka praegu väljapakutud kasvunumbritele.
Euroalal on suvise majandusprognoosi kohaselt jätkuvalt võimalus kriisist välja tulla, kuna euroala kogu riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) on samas suurusjärgus USA ja UK-ga ning oluliselt madalam kui näiteks Jaapanil. Samas vajab see euroala riikide, ennekõike Saksamaa kiiret ja otsustavat tegutsemist.
Kiigemäe sõnul on euroala suurimaks murelapseks jätkuvalt Kreeka ja kuigi uudis uuest valitsusest peaks rahustama spekulatsioone peatsest euroala lagunemisest, on olukord jätkuvalt pinev. "Taastumine sõltub eelkõige tehtavatest poliitilistest ja majanduslikest otsustest, kuid analüütikute arvates omaks Kreeka lahkumine pigem olulist negatiivset mõju – seda ka seni arukalt majandanud Põhja-Euroopa riikidele, kelle kaubad muutuksid siis euroalast lahkujatele kallimaks ning see kahandaks oluliselt nende ekspordi- ja konkurentsivõimet. Samuti tõstaks lahkuvatest riikidest pagev kapital keskpikas perspektiivis Põhja-Euroopa tootmissisendite hindasid," rääkis Kiigemägi.
Euroala suurimad mõjutajad on Kiigemäe sõnul hetkel Saksamaa ja Euroopa Keskpank, kes võitlevad selle eest, et suunata niinimetatud PIIGS riike ehk Portugali, Iirimaad, Itaaliat, Kreekat ja Hispaaniat kulude kokkuhoiule. Konservatiivse kokkuhoiupoliitika kõrval on tunda kerget muutust Prantsusmaa presidendivalimistele järgnenud propageeritud kasvupaketile.
Analüütikute hinnangul mõjuks siiski kõike ja kõiki hõlmav kokkuhoiupoliitika aga negatiivselt nii majanduskasvule kui riikide tööhõivele. Kiigemäe hinnangul muudab taolise olukorra süvenemine välisinvestorid ettevaatlikuks, aga mõjutab ka kohalikku elanikkonda, sest hoiab kodumaist tarbimist madalal. "Juhul, kui väga mitmed suured Euroopa majandused asuvad kõik korraga kokku hoidma ja säästma, ei pruugi see olla kõige parem tee praegusest kriisist välja tulemiseks," märkis Kiigemägi.
Kriisist välja tulemise võimalusse annab analüütikute sõnul kindlust eurotsooni kogu riigivõla suhe SKP-sse, mis täna on samas suurusjärgus USA ja UK-ga ning madalam kui Jaapanil – euroalas ja UK-s keskmiselt 80 protsenti, USA-s keskmiselt 100 protsenti ja Jaapanil üle 200 protsendi.
Ernst & Youngi prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga eurotsooni majandusmudelil. Viimane lähtub kaasaegsetest teooriatest ja tehnikatest, mida Euroopa Keskpank kasutab oma euroala kvartaliprognooside koostamiseks.
