Trahve määrati kokku 357,97 euro (5601,01 eek) eest.
Tarbijakaitseameti infotelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati jaanuaris euroküsimustes kokku 455 korral. Kirjalikke järelepäringuid esitati jaanuaris 184. Rohkem kõnesid ja päringuid esitati mõistagi euro esimesel nädalal, mil helistati 255-l ning kirjalikult pöörduti 86-l korral.
Nii tarbijad kui ettevõtjad on küsinud nõu hindade avaldamise, eurodega arveldamise ning ümardamise küsimustes. Samuti on antud telefonitsi edasi vihjeid võimalike rikkumiste kohta.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste: ”Hea meel on tõdeda, et eurole ülemineku kiires tuhinas ei ole ettevõtjad unustanud hindade korrektse kuvamise nõuete täitmist. Uue aasta alguse kõnede- ning küsimustetulv Tarbijakaitseametile näitab, et lisaks tarbijatele küsivad agaralt oma õiguste ning kohustuste kohta ka ettevõtjad. ”
Jaanuaris on ametisse pöördutud mitmeid kordi seoses sellega, miks teatud teenuste puhul on näidatud rohkem kui kaks kohta peale koma. Kolm või neli kohta pärast koma võib näidata summalt väikseid tariife ja hindu (nt kõneminutihinnad ja kõnealustustasud) või siis selliste kaupade ühikuhindu, mida on võimalik osta vaid suuremates kogustes (nt mootorikütuse liitri hind). Tariifide ja ühikuhindade ümberarvestamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et uue vääringu kasutuselevõtt ei mõjutaks tarbijalepingute järjepidevust ega suurendaks teenuse või kauba müügihinda. Eurodesse ümberarvestatud tariifid ja ühikuhinnad avaldatakse sellise täpsusastmega, mis tagab eelnimetatud põhimõtte rakendamise
BNS
