Nimelt jäi kaupade ja teenuste konto endiselt ülejääki, mis oli mullusest veidi väiksem ja moodustas 2,5% I kvartali SKP suhtes. Ülejääk tekkis vaatamata kaubapuudujäägi mõõdukale suurenemisele. See tähendab, et erinevalt kriisieelsest ajast olid investeeringud sisemaistest säästudest jätkuvalt väiksemad. Jooksevkonto analüüsimisel tuleb aga nüüd ja ka edaspidi arvestada sellega, et sisenõudluse komponentide, eriti investeeringute kasvu puhul on võrdlusbaas väga madal ehk me võrdleme käesoleva aasta tulemusi languse ajal alanenud tasemega.
Investeerimistulude kasv kujunes piisavalt kiireks, et viia kogu jooksevkonto üle kahe aasta 1,7% suurusesse puudujääki SKP suhtes. Ettevõtluse kasumlikkus on aastaga märkimisväärselt kasvanud. Jooksevkonto seisukohast arvestatakse välisomanduses olevate äriühingute jaotamata kasum automaatselt investeerimistulude väljavooluks. Seda ka siis, kui see raha jääb tegelikult Eestisse.
Raha liikumist jooksevkonto kapitali- ja finantskontol mõjutasid I kvartalis tavapärasest enam avaliku sektori rahavood. Nagu eespool viidatud, oli välisomanduses olevate äriühingute teenitud ja Eesti majandusse taasinvesteeritud kasum suur. See võimaldas ettevõtetel jätkata välivõlgade tagasimaksmist. Maksebilansi mõistes tähendab see raha väljavoolu. Ülekanded Euroopa Liidu eelarvest, saastekvootide müügitulud ja euro kasutuselevõtuga seotud muutused Eesti Panga tegevuses tasakaalustasid erasektori välisvõla vähendamisest tuleneva kapitali väljavoolu. Kokkuvõttes oli kapitali sissevool väikeses ülekaalus ning välisreservid kasvasid kvartaliga 0,7% SKP suhtes.
Eesti Pank
