Eesti ettevõtete vajadus võõrkapitali järele on mõnevõrra suurenenud, mis kajastub ka nende võlakohustuste kasvus. Võõrkapitali on vaja rohkem peamiselt vähenenud kasumlikkuse tõttu, mis on kahandanud ettevõttesiseseid vahendeid, millega tegevust rahastada. Lisaks on mõne tegevusala ettevõtted samal ajal suurendanud investeeringuid põhivarasse ja varudesse. Ettevõtete võlakohustused suurenesid seetõttu 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus aastavõrdluses 11%, 17,7 miljardi euroni*.
Majapidamiste rahastamisolukord 2014. aastal paranes. Majapidamiste ostujõud ja säästuvõime suurenesid tänu kasvanud sissetulekutele ja aeglasele inflatsioonile. Kuna kõiki lisandunud vahendeid ei suunatud tarbimisse, kasvasid majapidamiste hoiused 2014. aastal üle 8%, 5,4 miljardi euroni. Hoiused kasvavad endiselt peamiselt suuremahuliste hoiuste toel, aga suurenenud on ka sääste omavate majapidamiste arv.
Majapidamiste laenuaktiivsus kasvab mõõdukalt. Laenuaktiivsuse kasvu toetavad suurenenud sissetulekud ja paranenud finantsseis. Nõudlus on suurenenud enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka muude laenude järele. Eestis tegutsevate pankade eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes 2014. aasta lõpus 2,8%ni. Muude laenude portfelli kasv jäi samal ajal veel alla 1%. Pangandusväliste laenude ja järelmaksude kasutamine on samuti suurenenud.
Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Seda toetavad endiselt kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus ning soodne rahastamisolukord. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude intressimäärad alanesid 2014. aastal nii baasintressimäära languse kui väiksemal määral ka intressimarginali kahanemise tõttu. Majanduse halvenenud väljavaate tõttu karmistas siiski mõni pank ettevõtetele väljastatud laenude standardeid.
Peamine risk ettevõtete ja majapidamiste rahastamisele on üldise majandusolukorra võimalik halvenemine. See halvendaks pankade laenupakkumise võimet ja riskihinnanguid. Lisaks vähendaks see ettevõtete ja majapidamiste võimet oma tegevust rahastada.
* Statistikat mõjutas märgatavalt paljude ettevõtete ümberklassifitseerimine 2013. aasta lõpus institutsionaalsete sektorite vahel, milleta oleks kasv olnud veidi alla 8%.
