"Väide, et ükskõik milliste maksude tõstmine või täiendavate bürokraatlike tõkete tekitamine aitab kuidagi kaasa majanduskasvule, on lihtsalt rumal. Panditulumaksu idee on üks selline rumal idee," ütles mööblitootja Tarmeko kontserni üks omanike Jaak Nigul huvigrupi pressiteate vahendusel.

"Kui lubatuks saab vaid lühiajaline kontsernisisene, 1-2-aastane laen tütrelt emaettevõttele, arvestades, et suuremad investeeringud põhivahenditesse on reeglina pikaajalised ja toimuvad emaettevõtte kaudu, siis on kontserni kuuluval ettevõttel valida kolme variandi vahel, rääkis Nigul. "Esiteks: kaasata, kas või ajutiselt, võõrvahendeid olukorras, kus kontsernil tegelikult selleks vajadus puudub ja tekib mittevajalik finantskulu. Teine variant on laenata teiselt tütarühingult ja maksta esimesele tagasi või tekitada mõni muu teeseldud skeem raha tagastamiseks ja uuesti laenamiseks. Sellised teeseldud tehingud ei anna ettevõttele midagi peale finantskulude. Või kolmandaks: mõelda, kas poleks mõistlikum investeerida hoopis Eestist välja."

Sama meelt oli ka Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige Raul Puusepp, kes märkis et panditulumaks kahjustab kõige laiemalt ja sügavamalt Eesti ettevõtlust. "Kui selline seadus peaks tõesti vastu võetama, peavad väga paljud ettevõtted hakkama otsima erinevaid võimalusi, kuidas jätkuvalt tagada oma kontserni kuuluvate ettevõtete rahastamine igapäevase äritegevuse ja arengu kindlustamiseks."

"Meeldib see meile või mitte, aga ka meie oleme sunnitud kaardistama erinevad seaduslikud võimalused, kuidas selle potentsiaalse maksuveidrusega hakkama saada – teadaolevalt on sellised võimalused ja sõbralikumad maksuruumid olemas. Ei saa aru, miks ausaid maksumaksjaid sellisteks aruteludeks sunnitakse," lisas ta.

Uue valitsuse moodustamisel möödunud aasta sügisel kirjutasid partnerid koalitsioonilepingusse sisse kokkuleppe, mille alusel kehtestatakse Eesti ettevõtjatele kontsernisisestele laenudele tulumaksukohustus. Valitsuskoalitsioon lootis sellest meetmest teenida alates 2020. aastast maksutulu 18 miljonit eurot aastas.

Valitsus plaanis algselt kehtestada panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Seda ideed kritiseerisid tugevalt erinevad ettevõtlusorganisatsioonid, märkides, et see kahjustab olulisel määral Eesti ettevõtluskeskkonda.

Mai lõpul otsustas valitsuskoalitsioon ideest loobuda. Juuni lõpus võttis riigikogu vastu tulumaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, mis muu hulgas vähendavad küpsete ettevõtete dividendide maksumäära, muudavad ettevõtete autode eratarbeks kasutamise maksustamist ja taas lubavad teatud tingimustel abikaasade ühised tuludeklaratsioonid.

Sellest paketist oli võrreldes algsega panditulumaksu osa välja võetud. Samas ütles peaminister Jüri Ratas juuni alul, et valitsusel on kava panditulumaksu mõttega edasi liikuda ja kui algselt plaaniti maksustada ettevõttesisesed kuni kaheaastased laenud, siis tulevikus võiksid tulumaksuga olla maksustatud kuni viieaastased laenud.