Eesti Arengufondi ja kohalike teadlaste koostöös on valminud Eesti esimene rahvuslik ettevõtlusuuring GEM-konsortsiumi koosseisus, mille tulemused näitavad Eestis ettevõtlusest huvitatud inimeste suurt hulka, aga vähe jätkusuutlikke ettevõtteid.
Uuringut vedanud Arengufondi juhi Tõnis Arro sõnul selgus, et Eestis on rohkelt inimesi, kes ettevõtte asutamisele tõsiselt mõtlevad ja ka neid, kes selleks juba midagi teevad. “Paraku enamik neist siiski jätkusuutlikku ettevõtet ei loo, mille peamiseks põhjusteks on asutatud ettevõtte ebaedu või valik palgatöö kasuks,” märkis ta. “Suhe varase faasi ja väljakujunenud ettevõtjate vahel on Eestis poole madalam Euroopa arenenud riikide ettevõtete ellujäämismäärast,” võrdles Arro möödunud nädalal Kuala Lumpuris avaldatud GEM ettevõtlusmonitooringu globaalses raportis esitatud andmeid.
Eestlaste suure ettevõtlushuvi taustaks on nende endi kõrge hinnang keskkonnas olemas olevatele ärivõimalustele, iseenda ettevõtlusalastele teadmistele ja oskustele. Ettevõtlusega alustatakse peamiselt head võimalust tajudes, mitte vajadusest.
“Eesti ettevõtjaid iseloomustab vähene ambitsioonikus – ootused äri kasvule jäävad alla ka näiteks Läti, Leedu, Rumeenia ja Iirimaa ettevõtjate kasvuootustele,” ütles Arro, kelle sõnul ei näe enamik siinseid ettevõtjaid ka turu laiendamise võimalusi.
Eestis on ettevõtlustegevuse lõpetamise domineerivaks põhjuseks vähene kasumlikkus, tähtsuselt järgmistel kohtadel on isiklikud põhjused ja tasuva töökoha leidmine. Ettevõtlust takistavateks peamisteks teguriteks Eestis on uuringu raames küsitletud ekspertide hinnangul ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste ebapiisavus, hariduse vähene suunatus loomingulisusele ja algatusvõimele, puudulik teadmiste siire akadeemiast ettevõtlusse ja ühiskonnas levivad negatiivsed hoiakud ettevõtjatesse.
