Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuhi Jüri Jõema sõnul soovivad liidud, et ettepanekutega arvestatakse riigieelarve strateegia kujundamisel ning 2021. aasta riigieelarve koostamisel.
"Majanduse struktuuri muutmise osas on oluline strateegiliselt läbi mõelda, milliste valdkondade olemus ning vajadus ka vastava tööjõu osas muutumas on," ütles Jõema pressiteates.
Esimese ettepanekuna soovitavad liidud toetada järgneva kahe aasta jooksul vähemalt 200 eksportiva ettevõtte investeeringuid digitaliseerimisse ja automatiseerimisse.
Riigi toetuse maht ühe ettevõtte kohta võiks olla kuni 250 000 eurot, millele lisandub kaks kolmandikku ettevõtte omafinantseeringuna. Meetme riigipoolne maht on sellisel juhul vähemalt 50 miljonit eurot kahe aasta jooksul.
Teise ettepanekuna soovitavad liidud järgneva kahe aasta jooksul toetada 500 ettevõtte teadus- ja arendustegevuse juhi töötasu läbi 70-protsendise palgatoetuse, ühe ettevõtte kohta kuni 70 000 eurot aastas, millele lisandub 30 protsenti ettevõtte omafinantseeringut.
Sealjuures seatakse ettevõttele tingimus tagada kahe aasta jooksul investeeringud teadus- ja arendustegevusse vähemalt 2 protsendini käibest aastas. Meetme riigipoolne maht on selliselt kokku 70 miljonit eurot kahe aasta jooksul.
Kolmandaks soovitavad liidud leppida kokku selgesõnaliselt Ettevõtlus Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja välisministeeriumi rollid ekspordi toetamisel, vältimaks dubleerimist ja ebaefektiivsust.
Neljandaks soovitavad liidud jätkata suures mahus töötavate inimeste ümber- ja täiendõpet, laiendades seda tehnoloogia ja inseneeria-alade töötajatele. Selleks tuleks luua toetusmeede mahus vähemalt 10 miljonit eurot.
Riigi ja erasektori koostöös toimiva ümberõppe projekti "Vali IT!" näitel saab ettevõtlusliitude sõnul hinnata, et 2 miljoni euroga on võimalik ümber koolitada vähemalt 1000 inimest.
Liidud märgivad, et IKT-sektoris on hetkel suur tööjõuvajadus ja turismisektoris kaotavad inimesed tööd. Neid saaks ettepaneku kohaselt üsna kiiresti ümber koolitada kasutajatoe töötajateks.
Ettepanekutele kirjutasid alla Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit ja Eesti Pangaliit.
