Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja paranenud finantsseisule suurenes ka majapidamiste võime tarbida ja investeerida, teatas Eesti Pank.
Kesine nõudlus ja jätkuv ebakindlus edasise majandusarengu suhtes ei motiveerinud ettevõtteid põhivarainvesteeringuid märkimisväärselt suurendama. Kuna ettevõtete kasumlikkus püsis suhteliselt kõrge ja nende jooksvad tulud olid suuresti piisavad, et investeeringuid rahastada, oli vajadus ettevõtteväliste vahendite kaasamiseks väike.
Majapidamiste laenuaktiivsus on paranenud kindlustunde ja finantsseisu tõttu mõnevõrra suurenenud. Seda on märgata enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka tarbimislaenude puhul. Uute väljastatud eluasemelaenude maht on alates 2013. aasta märtsist ületanud varasemate laenude tagasimakseid ning selle tulemusena suurenes eluasemelaenude portfell aastaga 0,9 protsenti. Uute tarbimislaenude maht on hakanud samuti kasvama, kuid kasv ei ole seni varasemate laenude tagasimakseid ületanud.
Ettevõtete ja majapidamiste laenukasv jääb ka lähiaastatel mõõdukaks. Laenukasvu toetab oodatav nõudluse ja investeerimisaktiivsuse kasv. Eesti Panga 2013. aasta detsembriprognoosi järgi suureneb ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud kodumaiste pangalaenude maht 2014. aastal 4 protsenti ja 2015. aastal 6 protsenti.
Kodumaistest hoiustest ja laenutagasimaksetest piisas 2013. aastal endiselt uute pangalaenude väljastamiseks. Hoolimata sellest, et uute pangalaenude intressimarginaalid on mõnevõrra kõrgemad kui paaril varasemal aastal, on ettevõtete ja majapidamiste intressikulud tänu väga madalatele baasintressimääradele väikesed.
