"Kui mullu leidis 42% inimestest, et euro tulek on nende ostuharjumusi mõjutanud, siis tänavu oli selliseid inimesi juba 53%," ütles teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
Ostuharjumusi muutnud vastanutest 67% hakkasid eelkõige vaatama varasemast enam hindasid, 63% otsima odavamaid tooteid ja 45% maksma enam kaardiga. Kaardiga maksavad varasemast sagedamini pigem paremal järjel inimesed. Eakad ja madalama sissetulekuga inimesed aga otsivad kauplustest odavamaid tooteid, käivad harvem sisseoste tegemas ning arvestavad sagedamini kokku kulusid või järgivad päevast kululimiiti.
Samuti märgiti uuringus ära ka hinnanumbritest tulenevat kergekäelisemat ostmist ja seda, et raha justkui "kaoks" rahakotist. "Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki oleme tänaseks eurodega valdavalt harjunud, ei taju me siiski veel selgelt nende väärtust," lisas Sägi.
Uuringu kohaselt mõjutab enim euro madalama sissetulekuga perede, eakate, naiste ja põhiharidusega inimeste tarbimiskäitumist. Kõige selgem mõju tarbimisharjumuste muutustele oli sissetulekul: kui alla 400-eurose sissetulekuga perede liikmetest 65% rahaga seotud harjumused on muutnud, siis üle 1100-eurose sissetulekuga peredes väidab nii vaid 36%.
Kõik ostuharjumuste muutused avaldusid teravamalt Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve elanike puhul.
Uuring viidi läbi aprilli alguses. Telefoni teel küsitleti 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Küsitluse valimit võib pidada esinduslikuks 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike suhtes. Andmeid võrreldi 2011. aasta aprillikuus läbiviidud analoogilise küsitluse tulemustega.
BNS
