Riigi majanduslikku olukorda peab halvaks 66% kodanikest, kuid see näitaja on tunduvalt väiksem, kui see oli 2009. aastal majanduskriisi tipphetkedel. Siis hindas riigi majanduslikku olukorda halvaks tervelt 79% Eesti kodanikest.
Suurenema on hakanud olukorda positiivseks pidavate eestlaste hulk, kelle osakaal on võrreldes 2009. aasta suvega tõusnud 12%-lt 32%-ni. Selle taseme juures edestab Eesti Euroopa keskmist, kus riigi majanduslikku olukorda pidas heaks 28% kodanikest. Ka Euroopas keskmiselt on positiivsus riigi majandusliku olukorra suhtes võrreldes mullu kevadega mõnevõrra tõusnud.
Leibkonna majanduslikku olukorda peab heaks 66 protsenti Eesti elanikest ning halvaks 33%. Need arvud on lähedased Euroopa Liidu keskmisele, kus vastavad protsendid on 64 ja 33. Hinnangud leibkonna praegusele olukorrale pole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud.
Leibkonna majandusliku olukorra lähituleviku kohta arvab 47% ehk pea pool Eesti kodanikest, et olukord jääb samaks, 34% usub leibkonna majanduslikku olukorda minevat paremaks ja vaid 18% kardab, et olukord võiks halveneda. Euroopas keskmiselt on aga veelgi enam - 58% - veendunuid, et leibkonna majanduslik olukord jääb lähitulevikus samaks, ning võrdväärselt ehk vastavalt 19% ja 20% on neid, kes usuvad, et olukord läheb halvemaks või paremaks.
Eesti kodanike jaoks on kolm olulisemat probleemi tööpuudus, hinnatõus ja üldine majanduslik olukord. Kuna viimase aasta jooksul on hinnad jõudsalt kasvanud ning tööpuudus mõnevõrra vähenenud, siis on ka vastavalt inflatsiooni tunnetamine olulise küsimusena tõusnud kaks korda ehk 21%-lt 42-le ja tööpuuduse tajumine probleemina kahanenud 69%-lt 61-le.
Eesti kodanikke iseloomustab sarnaselt Euroopa põhjapoolsematele riikidele suurem usaldus erinevate võimuinstitutsioonide ja meedia vastu ning väiksem usaldus religioossete institutsioonide suhtes.
Eestis usaldab Euroopa Liitu 64% ja oma riigi valitsust 55% kodanikest, Euroopa Liidus keskmiselt on need näitajad vastavalt 43% ja 28%. Meediakanalitest usaldatakse Eestis kõige enam televisiooni ja raadiot.
Toetus Euroopa Liidu ühisele rahapoliitikale on pärast kevadel toimunud mõningast langust tõusnud jälle aastataguse 63% tasemele. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti kodanike toetus eurole mõnevõrra kõrgem.
Küsimusele, kas euro on leevendanud praeguse finants- ja majanduskriisi negatiivseid mõjusid, vastas 48% Eesti kodanikest eitavalt. Küll aga on Eesti kodanike usk eurosse võrreldes eelmise aasta kevadega mõnevõrra tõusnud.
BNS
