Neli viiest eurooplasest ehk 81 protsenti ja Eestis 76 protsenti vastanuist leiab, et EL peaks eraldama raha ainult õigusriigi põhimõtteid ja demokraatlikke väärtusi austavatele liikmesriikidele.
Värske avaliku arvamuse uuringu tulemusi kommenteerides ütles Euroopa Parlamendi president David Sassoli, et Euroopa Parlament on selgelt välja öelnud, et EL-i taasterahastu toetused ei tohiks minna valitsustele, kes ei austa demokraatlikke põhiväärtusi või õigusriigi põhimõtteid.
Uuring kinnitab, et valdav enamus EL-i kodanikest nõustub selle seisukohaga. Kui te õõnestate järjepidevalt EL-i väärtusi, ei tohiks te oodata EL-i raha.
Reedel avaldatud Eurobaromeetri uuring näitab selgelt, et EL-i kodanikud toetavad taasterahastust NextGenerationEU eraldatud toetuste läbipaistvust ja tõhusat kontrolli. Uuringu kohaselt peab seda oluliseks 85 protsenti vastanuist. Sama seisukohta jagab ka Euroopa Parlament, kes hindab praegu koos Euroopa Komisjoniga riiklikke taasteplaane, mis peavad tagama, et EL-i raha kasutataks keskkonnahoidliku, digitaalse ja vastupidava Euroopa loomiseks.
Kodanikud hindavad Euroopa Liidu 800 miljardi euro suurust taasteplaani valdavalt positiivselt: kolm viiest vastajast ehk 60 protsenti ja Eestis 56 protsenti usub, et NextGenerationEU projektid aitavad nende riigil korvata koroonaviiruse pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju. Samuti usub 59 protsenti kodanikest ja Eestis 64 protsenti, et taasterahastu aitab nende riigil valmistuda tulevasteks väljakutseteks.
Ent tulemused viitavad ka sellele, et paljudes EL-i riikides kahtlevad kodanikud oma valitsuse võimekuses täiendavaid EL-i vahendeid edukalt kasutada. Kui keskmiselt usaldab 44 protsenti kodanikest selles osas oma riikide valitsusi, siis 41 protsenti vastanutest on kõhkleval seisukohal. Eestis usaldab valitsuse võimekust 45 protsenti ja kõhkleb 36 protsenti vastanuist.
Avalik arvamus toetab selgelt ka Euroopa Parlamendi seisukohta, et taasterahastu toetused peavad olema seotud õigusriigi põhimõtete järgimisega ning eelarve kasutamine peab olema läbipaistev ja kontrollitud.
Vastates küsimusele, milliste teemadega peaks Euroopa Parlament esmajoones tegelema, tõstsid vastajad esikohale võitluse kliimamuutusega. Seda pidas prioriteetseks 43 protsenti vastanuist. Järgnesid võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega 32 protsenti, majanduse toetamine ja uute töökohtade loomine 31 protsenti ning võitlus terrorismiga 31 protsenti. Eesti vastajad pidasid esmatähtsaks majanduse toetamist ehk 35 protsenti, rahvatervise tagamist 33 protsenti ning võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega 32 protsenti. Tähelepanuväärne on see, et Ungaris ja Poolas seadsid küsitletud prioriteetide tippu demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise, mis EL-i keskmiselt olid kaheksandal kohal.
Eurobaromeetri uuringu viis Euroopa Parlamendi tellimusel läbi Ipsos European Public Affairs. Internetipõhine küsitlus toimus 17. -25. augustil kõigis EL-i 27 liikmesriigis ning selles osales 26 459 vastajat. Valimi suurus oli 500 vastajat Luksemburgis, Küprosel ja Maltal ning 1000 kõigis ülejäänud EL-i riikides.
