Ehkki Kreeka peaminister George Papandreou võitis 21. juunil toimunud usaldushääletuse, peab parlament veel 30. juunil heaks kiitma 78 miljardi euro suuruse eelarvekärpe ja seejärel otsutavad Euroopa rahandusministrid, kas Kreeka on finantsabi kättesaamiseks vajalikud kriteeriumid täitnud. Investorid kardavad, et parlament ei pruugi eelarvekärpeid vastu võtta, mis viibki riigi võimetuseni võlakirju lunastada (default).
“Nad (poliitikud) ei pruugi aru saada, et turud on nende otsuste suhtes nii tundlikud nagu nad tegelikult on ning võib juhtuda, et mõni hääletus läheb turu ootustele vastu,” ütles Reutersile investeerimisfirma ConvergEx Group turgude peastrateeg Nicholas Colas.
Eriti suurteks kukkujateks olid Itaalia pankade (UniCredit, Intesa Sanpaolo, Banca Popolare di Milano Scrl ka Banca Monte dei Paschi di Siena) aktsiad. Reitinguagentuur Moody’s ütles 23. juunil, et võib alandada 13 Itaalia panga krediidireitingut.
Ka USA aktsiaturgudel toimus eelmisel nädalal langus. Kui Euroopa VIXon langenud kaheksa nädalat järjest, siis USAs oli viimase kaheksa nädala jooksul ka üks tõusunädal. Turud on väga volatiivsed. Näiteks möödunud teisipäeval (21. juunil) pärast Papandreou usaldushääletust, toimus Wall Streetil suurim hinnaralli alates aprillist.
Aktsiaturgude volatiilsusindeks VIX, mida nimetatakse ka hirmuindeksiks, kerkis möödunud nädalal 9,4 protsenti 21,1 punktini. Mõnede analüütikute arvates peab hirm enne turu põhja saavutamist veelgi kasvama, kirjutab Reuters.
Aasia aktsiaturgudel oli möödunud nädalal aga esimene tõusunädal viimase kahe kuu jooksul. Aasia turge rõhuvad küll samad hirmud ja mured mis Euroopat ja Põhja-Ameerikat, kuid sealsete investorite arvates on Aasias ka ülemüügi tunnuseid.
Samal ajal kui eestlased tegelesid eelmisel nädalal peamiselt puhkamise, Võidupüha tähistamise ning jaanipidudega, siis mujal maailmas toimus kolm olulist finantsturgudega seotud sündmust, mille kaalukus kandub ka laiemale majandusele. Lisaks Kreeka peaministri usaldushääletusele toimus ka USA Föderaalreservi vabaturukomitee kaks päeva kestnud nõupidamine. Keskpank alandas Ameerika Ühendriikide selle ja järgmise aasta majanduskasvu prognoosi olles sunnitud tunnistama, et majanduse taastumine toimub oodatust aeglasemalt. Samas lubas Fed, et vajaduse korral stimuleerib keskpank majandust ka tulevikus.
Kuidas ta seda teeb on täna lahtine. Sel nädalal lõpeb Ühendriikide rahapoliitika lõdvendamispoliitika, nn QE2, mille käigus ostis keskpank 600 miljardi dollari eest riiklikke võlakirju. Mõned arvavad, et tulemas on võlakirjade ostmise uus voor. Mina selles veendunud ei ole.
Kui Kreeka ümber toimuv ja Föderaalreservi nõupidamine kulges üsna ootuspäraselt, siis president Barack Obama otsus koos Rahvusvahelise Energeetikaagentuuriga (IEA) müüa juulikuu jooksul strateegilistest varudest 60 miljonit barrelit naftat, oli üsna üllatav. Üllatavam sellest sündmusest endast oli selle toimumise aeg. On ju Liibüa kodusõda, mis toodi varude vabastamise ametlikuks põhjuseks, kestnud juba mitu kuud ning ka nafta hind on kevadisest tipptasemest langenud juba kümmekond protsenti.
Pigem on tegemist siin Obama majanduse stimuleerimise programmiga, sest kõrged kütuse hinnad võtavad ära liigsuure osa mujale tarbimisse minevast rahast. USA majanduskasv sõltub aga väga paljuski sisetarbimisest.