08.11.2018 Neljapäev
Euroopa Komisjon jättis Eesti majanduskasvu väljavaate muutmata
Euroopa Komisjon jättis oma sügisprognoosis Eesti tänavuse majanduskasvu väljavaate muutmata 3,5 protsendi juurde, prognoosides kahel järgmisel aastal selle aeglustumist vastavalt 2,8 ja 2,6 protsendile.
Komisjon märkis, et Eesti majanduskasvu on viimastel aastatel toetanud nii tsüklilised tegurid nagu välisnõudlus kui ka strukturaalsed tegurid nagu paindlik tööjõuturg.
Eesti tööturg toimib komisjoni hinnangul täisvõimsusel, mis suurendab palgasurvet ja vähendab eelkõige ekspordile orienteeritud majandussektorite konkurentsivõimet. Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab tööhõive 2018. aastal 1 protsendi võrra ja hakkab pärast seda langema, tingituna negatiivsetest demograafilistest trendidest.
Nominaalne eelarvepositsioon on prognoosi kohaselt 2019. aastal 0,5-protsendises ja 2020. aastal 0,2-protsendises ülejäägis. Tugevam eelarvepositsioon on tingitud oodatust paremast maksulaekumisest ja suurenenud tarbimisest ning ehitussektori aktiivsusest, mis suurendasid käibemaksu laekumist.
Struktuurne eelarvepositsioon on aga kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis: 2018. aastal 0,8 protsendiga, 2019. aastal 0,7 protsendiga ja 2020. aastal 0,9 protsendiga.
Komisjoni teatel on eelarveprognoosi peamised riskid seotud laiemate makromajanduslike riskidega, mis võivad vähendada maksulaekumisi, samas kui kulutused peaksid kasvama võrdlemisi kiires tempos.
Komisjon märkis ka, et Eesti võlakoormus on kõige madalam Euroopa Liidus ning väheneb alla 8 protsendi SKT-st 2020. aastaks. Euroalal tervikuna peaks valitsemissektori võla suhe SKT-sse 2019. aastal vähenema 2 protsendipunkti võrra 84,9 protsendile ja 2020. aastal 82,8 protsendile.
Märksõnad
