Eesti finantsinspektsioon tegi Swedbank AS-ile ettekirjutuse, millega kohustatakse panka võtma kasutusele meetmeid parandamaks rahapesu vastu võitlemise kontrollisüsteeme. Eestis on käimas kriminaalmenetlus, mille eesmärk on jõuda selgusele, kas Swedbankis on aset leidnud rahapesu või muid kriminaalkuritegusid. Rootsi finantsinspektsiooni läbi viidud järelevalvemenetluse käigus selgus, et Swedbank AB pole oma Balti riikide tütarettevõtetes rahapesu vastu võitlemise meetmete rakendamist täiel määral kontrollinud ega juhtinud. Teadlikkus rahapesu ohust polnud piisav ning ka protsesside, jooksvate tegevuste ja kontrollisüsteemide järgimine jättis soovida. Lisaks puudusid Balti riikide tütarettevõtetes rahapesuga võitlemiseks vajalikud ressursid.
Menetlusest selgus, et Swedbank AB oli teadlik, et Balti riikide tütarettevõtete kaudu võis toimuda rahapesu. Hoolimata mitmetest sise- ja välisaruannetest, milles hoiatati vajakajäämistest Balti riikides, ei võtnud pank nõuetekohaseid ja piisavaid samme.
Rootsi finantsinspektsioon tuvastas ka mitmeid juhtumeid, kus pank polnud neile esitanud kas õigel ajal või üldse dokumente ja teavet, millest oleks saanud juba varem järeldada, et olukord on tõsine. Sama andmete esitamata jätmine leidis aset ka suhetes Eesti finantsinspektsiooniga.
Rootsi finantsinspektsiooni peadirektor Erik Thedéen ütles, et nende menetlus näitas, et Rootsi juhtkond ei tegelenud rahapesuohuga Balti riikides piisavalt tõhusalt.
Sügavalt muret tekitav on ka tõik, et pank ei esitanud Rootsi finantsinspektsioonile mitmel korral teavet, mis oleks aidanud jälile saada sellele, kui tõsine ja ulatuslik see probleem Balti riikides on."
Rootsi finantsinspektsioon uuris ka seda, kas Swedbank AB on Rootsis rahapesu vastu võitlemise meetmeid nõuetekohaselt rakendanud. Nad leidsid, et sealgi oli vajakajäämisi nii klientide hindamisel kui ka tehingute seiramisel. Seega ei täitnud Swedbank AB rahapesu vastu võitlemise nõudeid ka Rootsis.
Mõlema riigi finantsinspektsioonide hinnangul ei ohusta sanktsioonid ja ettekirjutused pankade igapäevategevust ega pankade võimet järjepidevalt kliente teenindada. Pangad on hästi kapitaliseeritud ja likviidsed.
Eesti finantsinspektsiooni juurdluse järeldus oli, et tütarettevõttes on olnud tõsiseid vajakajäämisi rahapesu vastu võitlemise kontrollisüsteemides ja pank pole rahapesu vastu võitlemise nõudeid täitnud.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul pole Swedbank piisavalt panustanud kontrollidesse ja süsteemidesse, et rahapesu vältida.
Pangagrupp tegi valikuid, mis lubasid teenindada kõrgema riskitasemega kliente. Samal ajal ei rakendatud piisavaid rahapesu tõkestamise meetmeid ning ei tehtud endale selgeks, kui suurt ohtu mainitud kliendid endast kujutasid."
Eesti finantsinspektsioon on seetõttu teinud pangale ettekirjutuse, mis kohustab Swedbank AS-i võtma ulatuslikke meetmeid, mis aitaksid neil mõista ja juhtida nii praeguseid riske kui ka neid, millega nad varem silmitsi seisid, ja võtta seejärel meetmeid riskide juhtimiseks. Lisaks tuleb Swedbanki Eesti üksusel üle vaadata oma organisatsiooniline lahend ja vajadusel seda muuta, et riske tõhusamalt ohjata. Pank peab muutma oma töökorraldust, et klientide tegutsemist paremini mõista.
Samuti peab ümber kohandama praktikad rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest ja operatsiooniriskidest finantsinspektsioonile teavitamisel. Nagu Rootsi finantsinspektsioongi, leidis ka Eesti finantsinspektsioon rea näiteid selle kohta, kuidas Swedbanki tütarettevõte Eestis varjas või jättis enda teada info, mis tagasivaates näitab, kui tõsised probleemid olid pangas.
Seda, kas Swedbankis toimus rahapesu või muid kuritegusid, uurib praegu prokuratuur. Kuna Eestis, nagu paljudes teisteski riikides, kehtib topeltkaristamise keeld, lõpetas finantsinspektsioon 2019. aasta novembris väärteomenetluse, et prokuratuur saaks kriminaalmenetlust jätkata.
