Lõppes ka üks 2020. aastal tehtud väärteootsust puudutav kohtumenetlus, selgub inspektsiooni möödunud aasta aruandest.
Kaks lõpule viidud menetlustest puudutasid investeerimisühingu olulise osaluse omaja ning ülejäänud krediidiasutuse, krediidiandja, investeerimisühingu ja turukuritarvitaja tegevust. Ühe krediidiasutuse suhtes alustatud väärteomenetluse otsustas finantsinspektsioon karistusotsust tegemata lõpetada, kuna krediidiasutus hüvitas vabatahtlikult klientidele rikkumisest tuleneva kahju.
Lisaks lõppenud seitsmele menetlusele jätkuvad 2022. aastal menetlused kolme isiku vastu. Nendest kaks puudutavad investeerimisühingut ja üks võimalikku turukuritarvitajat.
Kaheteistkümne väiksema rikkumise puhul piirdus finantsinspektsioon 2021. aastal isiku kirjaliku hoiatamisega. Valdavalt oli tegemist turukuritarvitustega. Kuriteokaebusi esitas inspektsioon 2021. aastal kokku kümme, 2020. aastal esitati neid 30. Enamus kaebustest puudutasid tegevusloata tegutsenud ettevõtteid.
2020. aastal lõpule viidud väärteomenetluste raames määras finantsinspektsioon kokku 91 000 euro ulatuses rahatrahve, millest 32 000 euro suurune rahatrahv kohtu poolt tühistati. Jõustunud rahatrahvid summas 59 000 eurot määrati krediidiandja sise-eeskirjale kehtestatud nõuete ja investeerimisühingus olulise osaluse omandamise nõuete rikkumise ning turukuritarvituse eest.
2021. aastal mõjutasid finantsjärelevalve toimimist oluliselt ka kolm kohtuvaidlust, mis olid seotud ettevõtetega GFC Good Finance Company ja Nexo ning eraisikuga Meelis Tikerpuu.
Kohtuvaidlus GFC Good Finanace Company’ga algas 2019. aastal ja ei ole tänaseks lõppenud. GFC Good Finance Company AS, GFC Holding OÜ, Tiiu Järviste, Andrii Danchaki ja Lada Riisna esitasid Tallinna Halduskohtule 2019. aasta 26. juunil kaebuse inspektsiooni 2019. aasta 27. mai otsuse tühistamiseks ja sellega seonduvaid muid nõudeid.
Küsimus kohtuvaidluses on FI hinnangul sisult lihtne, kuid põhimõtteline – inspektsiooni poolt tuvastatud olulised ja ulatuslikud rikkumised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse nõuete osas viisid otsuseni, kus amet tühistas GFC Good Finance Company AS makseasutuse tegevusloa. Sellele otsusele järgnes kohtuvaidlus, kus muu hulgas on esitatud finantsinspektsiooni vastu kahjunõudeid, mis on kohati küündinud üle 13 miljoni euro.
Kohtuvaidlus Meelis Tikerpuuga sai alguse 2020. aastal. Finantsinspektsioon karistas Meelis Tikerpuud 2020. aasta 1. juunil väärteo korras 500-eurose rahatrahviga, kuna amet Tikerpuu tegevuses ajavahemikul 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris kuuel korral Tallinna börsil Coop Panga aktsiatega toime pandud turumanipulatsiooni.
Vaidlus lõppes riigikohtu 2021. aasta septembri otsusega, millega kohus tühistas Tartu maakohtu varasema otsuse ja lõpetas väärteomenetluse Meelis Tikerpuu suhtes turumanipulatsiooni väärteoasjas. Kohtuasja lahend näitab FI vaates turumanipulatsiooni õigusraamistiku ja karistusõiguse aspekte, mida on vaja tulevikus samalaadsetes oludes täiendavalt käsitleda, et tagada toimiv ja tugevam vastus võimalikele turumanipulatsioonidele.
Kolmas kohtulahend puudutab inspektsiooni poolt 2019. aasta 4. märtsil avaldatud hoiatusteadet. Teates väideti, et ametile teadaolevalt vahendas Nexo Eestis tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti. Finantsinspektsioon juhtis hoiatusteates tähelepanu sellele, et Nexol ei olnud tarbijatele krediidi vahendamiseks tegevusluba ning Credissimol ei olnud tegevusluba ka tarbijatele krediidi andmiseks. Seega puudus finantsinspektsiooni hinnangul neil õigus osutada neid teenuseid Eestis.
Kohtuvaidlus lõppes riigikohtu 2021. aasta 28. jaanuari otsusega, milles kohus leidis, et finantsinspektsiooni seadus sellisel kujul teabe avaldamist ei võimaldanud. Pärast kohtuotsust peatas finantsinspektsioon ajutiselt hoiatusteadete avaldamise.
