Financeestonia kapialiturgude teemalisel seminaril osalenud eksperdid olid üksmeelel, et mitmekesisem finantsteenuste sektor tähendab arenenumat majandust riigis. Euroopa Arengu ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) kohaliku valuuta ja kapitaliturgude arendamise juhi André Küüsveki hinnangul seisneb Eesti murekoht suuresti finantsteenuste turu liigses ühekülgsuses, teatas Financeestonia.

"Pangandussektori roll kapitali pakkumises on Eestis märkimisväärselt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis on viie suurima krediidiasutuse käes 89 protsenti varadest," ütles Küüsvek. Selle muutmiseks saab riik palju ära teha, näiteks tuleks tekitada investeerimishuvi nii välis- kui ka kohalikes investorites. "Ükski välisfond ei tule siis ainult ühe ettevõtte pärast," lisas Küüsvek.

Financeestonia juhatuse liikme Reimo Hammerbergi sõnul teevad Läti ja iseäranis Leedu täna aktiivselt tööd, et meelitada oma riiki finantsettevõtteid ja FinTech sektorit. Vaadatakse üle seadusandlikke piiranguid ning astutakse samme, et finantssektor areneks. "Kuigi Eestis ei olda finantssektori suhtes kuidagi vaenulik, on siiski nähtav meie passiivsus naabritega võrreldes. Jääb mulje, et finantsteenused pole meie prioriteet," ütles Hammerberg.

Financeestonia juhatuse liikme Kaarel Otsa sõnul on just praegu kätte jõudnud õige aeg, koht ja vahendid, mille abil tuua riiki välisinvesteeringuid, mis panustavad meie ettevõtete ja keskkonna arengusse. "Erasektor saaks kaasata raha peale pankade ka kapitaliturgudelt ning seeläbi finantseerida ambitsioonikaid projekte, mis mõjuvad positiivselt nii tööhõivele kui ka SKP-le. Loomulikult oleks seeläbi võimalik riigi kodanikel ja pensionifondidel investeerida ka oma sääste kohaliku ettevõtluse ja riigi arengusse," selgitas Ots.

Ekspertide sõnul leidub ka tunnustamist väärivaid näiteid valitsuse pingutustest Eesti kapitalituru arendamisel. Üheks selliseks on plaan tuua riigiettevõtted osaliselt börsile. Samuti on Eestis kasvutrendis riski- ja erakapitali investeeringud, mis ulatusid 2016. aastal juba 80 miljoni euroni. Teisalt on Eesti pensionifondides üle 3,3 miljardi euro väärtuses vahendeid, millest vaid väga väike osa on investeeritud kohalikule turule.

Financeestonia kapitaliturgude töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul tuleb Eestil välisinvestoritele silmajäämiseks leida oma nišš, milleks võiks olla FinTech. "Suurema osa meie majanduskasvust ja lisandväärtusest loovad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. Kuivõrd viimastel aastatel on vähenenud aktsia- ja võlaemissioonide suurused, saavad need ettevõtted nüüd edukamalt teostada kapitali kaasamist," ütles Tammemäe.

Suhteliselt nõrk börs piirab Tammemäe sõnul täna ka erakapitaliinvesteeringuid. "Erainvestoritel on ettevõttest väljumiseks väga piiratud võimalused, mistõttu jääb erakapital investeeringutesse kinni. Kapitaliturgude arendamine on möödapääsmatu, eriti väikeriigis nagu Eesti. Lisaks majanduskasvu soodustamisele annab see puhvri tulemaks toime võimalike majanduskriisidega," lisas Tammemäe.