"Kui üles loetleda kõik asjad, mis saaksid halvasti minna, läheks see pikaks," rääkis Financial Timesile Hansson, kes oma ameti tõttu kuulub ka Euroopa Keskpanga (ECB) nõukokku. "Ma ei usu, et me oleme maailmas, kus on vaja suunda muuta."
Eesti Panga president märkis, et euroala kolmanda kvartali majanduskasv, mis oli nelja aasta kõige nõrgem näitaja, oli oodatust pisut nõrgem, ent nimetas piirkonna tööjõuturu ja pankade seisu üha tugevamaks. Eurostati kiirhinnangul kasvas euroala majandus kvartaliga 0,2 protsenti ja aastaga 1,7 protsenti.
Financial Times märkis, et kehvast statistikast hoolimata näib ECB nõukogu siiski plaanivat täita enda plaani lõpetada sel aastal lõdva rahapoliitika laiendamine. Majanduslehe teatel peaks keskpank 2019. aasta kohta sõnumeid jagama 13. detsembril toimuva nõukogu istungi järel ning siis ehk teada andma, millal intressimäärad tõusevad ning kuidas varaostukava raames ostetud võlakirjade tulu investeeritakse.
"Rääkida saab reinvesteerimise strateegiast, rääkida saab täpsest intressimäärade tulevikuprognoosist ning paari teise programmi rakenduslikest üksikasjadest," rääkis Hansson lehele. "Ajakava on suuresti välja öeldud. Küsimus on eri elementide ajastuses."
Eesti Panga president, keda on nimetatud võimaliku, ehkki ebatõenäolise kandidaadina järgmise ECB presidendi kohale, ütles Financial Timesile taas, et see ei ole tema põhisiht. "See on meelitav. Aga see pole kindlasti plaan A. Mul on lapsed vanuses, kus poleks väga hea teise riiki kolida," ütles ta lehele spekulatsioonide kohta.
Financial Timesi hinnangul on Draghi võimalusi vähendanud ka Danske Eesti filiaali võimaliku rahapesu skandaal, mis on kahjustanud seni progressiivsuse ja hea halduse poolest tuntud Eesti mainet.
Hansson ütles lehele Danske skandaali kommenteerides, et mõistagi on ebameeldiv lugeda artikleid, kus kodumaa nimi sel moel pealkirjas kajastub. "Veenad ennast, et seis on hea ja nii edasi, aga mulje, mille see jätab, narratiiv, mis luuakse, pole tervislik," rääkis ta.
Tagasivaatavalt märkis Eesti Panga president, et Eesti ametivõimudel oleks olnud vaja suuremat töötajaskonda ning suuremat karistusõigust. "Siseriiklikult on meil ilmselt vaja tugevamaid sanktsioone: trahvid on üsna madalad," ütles ta. Samas rääkis Hansson, et rahapesujuhtumeid on teravdanud jahedad suhted Tallinna ja Moskva vahel.
"Rahapesu on väga täpselt defineeritud, tegu peab olema kriminaalsel teel teenitud tuluga ning peab olema ka teatav katse varjata," rääkis ta. "Kui üritada neid kaht asja tõestada, eriti juhul, kui raha – nagu meie puhul – on pärit idast, siis kui puudub hea koostöö selle riigi ametivõimudega, kust raha pärit on, saab kohtuasja võita olema väga raske."
