Inflatsioon on selle aasta esimesel poolel olnud kõikuv. Aasta alguses aeglustus inflatsioon 2 protsendile, kiirenedes kevadel üle 3 protsendi energia ja transporditeenuste kallinemise tõttu. Juuni tõi kaasa tarbijahindade tõusu pidurdumise eelkõige energiahindade tõttu. Kaubanduspingete süvenemine Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel on nõrgestamas maailmamajanduse kasvuväljavaateid ning kaasa toonud naftahindade languse. Selle mõjul olid meil kütusehinnad juunis veidi madalamad kui aasta tagasi. Lisaks langetati kaugkütte piirhinda Tallinnas 9 protsenti. Oma mõju oli ka kõrgel võrdlusbaasil, kuna möödunud aasta suvel tõid ebasoodsad ilmastikutingimused ja elektrijaamade hooldused kaasa börsielektri märgatava kallinemise.
Tugev sisenõudlus ja kiire palgakasvu jätkumine soosib teenuste hinnatõusu, mis ulatus juunis 4,2 protsendini. Teenuste hinnatõus hakkas kiirenema möödunud aasta teisel poolel ning on Eesti ja euroala vahelise inflatsioonierinevuse peapõhjus.
Tuginedes Eurostati andmetele 2018. aasta kohta, oleme hinnatasemelt jõudnud 80 protsendini EL 28 riigi keskmisest. Sealjuures on kaupade osas hinnataseme erinevus väiksem, aga riiete ja jalatsite hinnad on meil kümnendiku võrra kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arvestades, et teenuste hinnad on meil keskeltläbi ligi kolmandiku odavamad (68% EL28 keskmisest), on teenuste hindade kiirem kasv kooskõlas jätkuva majandusliku konvergentsi ja sellega kaasneva kiirema hinnatõusuga.
Kui 1. juulil jõustunud 25-protsendilise kange alkoholi, õlu ja siidri aktsiisimäärade langetamine jõuaks kogu ulatuses hindadesse, oleks mõju tarbijahindadele -0,50 protsendipunkti. Arvestades kaupmeeste kõrgema aktsiisimääraga varutud koguseid, peaks madalam maksumäär hindadesse jõudma lähikuudel.
Autor: Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
