Võlgade menetlemisega tegeleva ettevõtte GS Core’i juht Sofia Kirsimaa selgitab, et petusõnumeid on saadetud nii nende kui ka teiste turuosaliste nimel. Ettevõte on juhtumitest teavitanud nii politseid kui ka finantsinspektsiooni.
Kuidas veenduda, et saadud sõnum on ehtne
„Kõige olulisem on sõnumi saamisel esmalt veenduda, et selle saatja on see, kellena ta end esitleb. Kui meie saadame sõnumi välja, on saatjaks märgitud alati GS Core, samuti sisaldavad ametlikud sõnumid lisainfot nagu kontakttelefon või e-posti aadress,“ selgitas Kirsimaa ning rõhutas, et GS Core'i enda saadetavates SMS-ides jagatakse vaid linke iseteeninduskeskkonda. Makselinke sisaldavaid teateid saadab ettevõte ainult e-posti teel, kus on alati toodud selgelt välja kliendi nimi, võlgnevuse alus, võlgnevuse summa ning maksetähtaeg.
„Sõnumi autentsuse hindamiseks tasub pöörata tähelepanu ka korrektsele keelekasutusele, sest kirjavead või ebaselge sõnastus viitavad sageli pettusele. Samuti on oluline jälgida, et lingid viitaksid õigetele .ee domeenidele,“ rääkis Kirsimaa. Vähimagi kahtluse korral, et tegemist võib olla petusõnumiga, soovitab ta üldse lingile mitte klõpsata, vaid kontrollida oma andmed esmalt üle ettevõtte ametlikul kodulehel oleva iseteeninduse kaudu.
