Aastases võrdluses on hinnakasv kiireim olnud keemiatööstuses (10,4%), tekstiilitööstuses (5%) ning muus tootmises (6,8%). Suurim hinnalangus toimus paberitööstuses (-4,6%). Suurematest tegevusaladest jätkus kasvutempo aeglustumine toiduainete tööstuses, kus hinnad kallinesid aastaga 3,9%. Sellele on olulisel määral kaasa aidanud hinnatõusu peatumine piimatööstuses. Aastatagusega võrreldes on hinnad jäänud seal peaaegu samaks, põhjustatuna peamiselt piima kokkuostuhinna kasvu peatumisest. Ka teistes sektorites on näha, et globaalne ebakindlus ja toorainete hinnakasvu aeglustumine on vähendanud tootjahindade agressiivset kasvu.
Sarnaselt tootjahindadele tõusid pärast mitmekuulist langustrendi novembris ka ekspordi- ja impordihinnad. Oktoobrikuuga võrreldes olid mõlemad hinnad keskmiselt ühe protsendi võrra kõrgemad. Ekspordihindade tõusu mõjutas enam põllumajandussaaduste ja metallide hinnakasv, impordihindadele oli suurim mõju nafta maailmaturuhinna tõusul.
Aastases võrdluses tõusid novembris ekspordihinnad 9,6%, mis oli mõnevõrra enam kui eelneval kuul. Kiiremate aastakasvudega olid jätkuvalt ekspordihinnad rõiva- ja keemiatööstuses (vastavalt 19% ja 14%). Samas rõivatootjad pidid peale mitmekuulist tõusutrendi novembris oma toodete hindu võrreldes eelneva kuuga juba langetama, et püsida konkurentsis välisturgudel. Toidukaupade väljaveohindade aastase kasvutempo aeglustumine jätkus novembris (kasv 8%), mille taga oli osaliselt veel kõrge aastatagune võrdlusbaas. Aastaga on langenud ekspordihinnad enim elektroonikatööstuses (-5%), põhjustatuna suurenevast ebakindlusest välisturgudel.
Impordihindade aastase kasvutempo aeglustumine jätkus novembris, ulatudes 9,8%-ni. Kuigi naftassaaduste sisseveohinnad oktoobriga võrreldes tõusid 7% võrra, siis aastakasv jäi kolmandiku tasemele. Peale naftatoodete on impordihindade arengut mõjutanud rohkem veel toiduained ja keemiatooted, mille hindade aastased kasvutempod jätkasid aeglustumist ka novembris (vastavalt 11% ja 18%-ni).
Ettevõtjad ootavad lähikuudeks valdavalt müügihindade püsimist muutumatuna. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal arvas üle 70% ettevõtjatest, et hinnad jäävad järgneva kolme kuu jooksul samaks. Samas on viimase poolteise aasta kõrgeimale tasemele tõusnud ettevõtjate osatähtsus, kes ootavad hindade langemist. Survet hindade langetamiseks tunnetatakse rohkem puidutööstuses ning elektriseadmete tootmises. Hinnatõusu ootused on tugevamad keemiatööstuses.
